Enamikel metallidel kas kuubiline või heksagonaalne.Polümorfismiks nim erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil.nt raud ja titaan.Isomorfismiks nim erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust.nt Ag ja Au.Kristalli defektid-kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane.Kristallis esinevad mitmesugused defektid,mis mõjutavad metallid omadusi.Kristallides esinevaid defekte liigitatakse:punktdefektid, joondefektid,pinnadefektid,ruumdefektid-nende puhul on tegemist makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist.näiteks poorid,praod. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused.-Tihedus on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle.Sulamistemp on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad
3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse reziimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. Kui valukanalite süsteem on paigas ,ühendatakse vormi mõlemad pooled ning toimub sulametalli valamine vormi. Valandid eemaldatakse vormikastist raputusresti kasutades. Seejärel toimub valukanalite eemaldamine ning defektide kontroll. Valudefektid liigitatakse- väljaulatuv valumetall, tühikud, Pidevusdefektid, pinnadefektid, vajakvalu, mõõtme-ja kujuhälbed, suletised. Peale vormist eemaldamist võib valandil olla kuivanud vormisegu, see on vaja puhastada. Valuvormi puhastamiseks võib kasutada liivapritsi ja haaveltöötlust (suurte valandite puhul), vibrotöötlu (väiksed valandid) ning trummeltöötlus (väiksemad valandid). Liivvormvalu iseloomustavad väga mitmed näitajad. Sellise valu tootmine on võrreldes teiste tehnoloogiatega üsna odav, (isegi väikseid koguseid tootes). See on
tõmbamine- tagajärjel) Metalli polükristalliline struktuur ja terasstruktuur KRISTALLVÕRE DEFEKTID Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad olulist mõju metallide omadustele Kristallides esinevaid defekte liigitatakse: Punktdefektid Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami,
vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute kristallide vahel. 4) Ruumdefektid- makroskoopilised kõrvalekalded metalli korrapärasest struktuurist, nt praod, poorid jms. 3. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest. 4. 5. Eutektikum on vedelast faasist üheaegselt väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu. 6. Haprad materjalid purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist. Plastete materjalide korral
Viimistlusmaterjalid Milleks on vaja puittooteid viimistleda : Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest Anda pindadele suurem kulumiskindlus Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest Anda toodetele teatud esteetiline välimus Puitpindade ettevalmistamine Viimistlemiseks Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised) Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvimine Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus
vastupidav, nii et lõpptulemuseks võib olle isegi kokkuhoid. Enne pinna katmist struktuurivärviga tuleb see ette valmistada. Selleks tuleb vana lahtine pinnakate eemalda pahtlilabidaga ja siis töödelda liivapaberiga. Kui seinal on hallitus, siis tuleb see hoolikalt puhastada ja töödelda spetsiaalse vahendiga, mis hoiab ära hallituse tekke. Pinnanle võib jätta kuni kahe millimeetriseid ebatasasusi, kuna struktuurvärv peidab väiksemad pinnadefektid. Suuremad ebatasasused tuleb pahteldada. Peale pinna ettevalmistamist tuleb see kruntida. Krunt moodustab kaitsekihi, mis soodustab värvi nakkumist ja vähendab värvikulu. Näiteks võib selleks kasutada sügavale tungivaid akrüülkrunte. Kui värv on liiga paks, lahjendage see kasutusjuhendis ettenähtud ainega. Tavaliselt on struktuurvärv valget tooni ja sobiva tooni saamiseks lisage talle sobivat värvi vastavalt kasutusjuhendile ja segage hoolikalt
eutektilise koostisega sulam tahkestub madalaimal temperatuuril, võrreldes kõikide teiste koostistega. nt 4. Kirjeldage "kangireegli" rakendamist faaside osakaalu määramiseks binaarselt faasidiagrammilt. 5. Tooge näiteid defektide mõjust materjalide omadustele. Defekti all peetakse silmas igasugust kõrvalekaldumist kristallvõre korrapärasusest. Defektide põhiliigitus on: punktdefektid, joondefektid, pinnadefektid ja ruumdefektid. Punktdefekt võib luua kristallvõres pingepunkti, mis vähendab dislokatsioonide liikuvust ja seetõttu tugevdab materjali. Joondefektide e. dislokatsioonide olemasolu kristallvõres mõjutab materjali plastilisust ja tugevust. Pinnadefekt on näiteks terade esinemise materjalitükis. Mida suuremad on terade orientatsioonide vahelised nurgad, seda tugevam aine on.
Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud). 3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskõveratel? See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest 4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias.
säilinud. Kas kõik detailid on alles võib peab midagi rekonstrueerima. 2. Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vajadusel mööbel osadeks lahti võtmine. Valida õiged puhastusvahendid ja -meetodid. 3. Otsustamine. Kui on selge, mis puidu ja mis sorti viimistlusega on tegemist, tuleb otsustada kas saab hakata eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur
* Oluline oleks saavutada tasakaaluniiskus enne liimimist Milleks on vaja puittooteid viimistleda : Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne..) eest Anda pindade suurem kulumiskindlus Kaitsta pinda päikese UV- kiirguse pleegitava mõju eest Anda toodetele teatud esteetiline välimus Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised) Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvime Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180 Pindade puhtus
annaabi.ee 
