mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui terves eelnevas elus. Eriti oluline on valik õppimise ja mitteõppimise vahel. Kui juba väiksena hoolega õppimisele keskenduda ning häid tulemusi saavutada, muutub see harjumuseks ja loob alla tugeva põhja, millele hiljem veelgi rohkem tarkust koguda. Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest aru saadakse, võib olla hilja, ei saa ju ehitada tugevat maja halvale vundamendile. Mina, kui tulevane abiturient olen peagi kahe valiku vahel: kas pärast gümnaasiumi minna õppima välismaale või jääda truuks oma kodumaale? Suurimaks probleemiks ja takistuseks on minu, kui ka paljude teiste eesti noorte jaoks keelebarjäär, hirm iseseisva elu ees, rahalised probleemid ning võõras kultuur
Hiljem, vanemana, kui õpime läbi higi ja raskuste võitlema, tekib meil hirm ja me põgeneme rindelt. Sisendame endale, et meie nooruses tekkinud kujutlused oli raskesti teostavad ning võib olla isegi lapsikud. Loobume eesmärkidest, mis meid seni motiveerinud olid ja valime lihtsama tee, asume jahtima karjääriredeli kõrgemaid astmeid, mis tunduvad meile kättesaadavamatena. Kuid südamepõhjas teame, et me pole teinud midagi muud, kui maha salanud oma unitused ning loobunud pingutamast tõeliste väärtuste nimel. Elust saab pühapäevahommik me ei oota sellelt midagi muud kui rahu. Lakkame nõudmast rohkemat kui ise oleme nõus vastu andma. Me teame peaaegu iga kord, milline on parim valik, kuid läheme siiski seda teed mööda, millega oleme harjunud ja mis ei nõua erilisi pingutusi. Unitusi tuleb hoida, neist ei tohi loobuda. Vajame neid nagu hapnikku hingamiseks, nad motiveerivad meid tegutsema. Peame leidma elus tegelikud väärtused, mis annavad elule mõtte
''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet kaheldes, kas tal on enam mõtet elada. Ka minul on olnud elus hetki, millal olen silmitsi seisnud sellesama küsimusega. Eriti oluline on valik õppimise ja mitteõppimise vahel. Kui juba väiksena hoolega õppimisele keskenduda ning häid tulemusi saavutada, muutub see harjumuseks ja loob tugeva põhja, millele hiljem veelgi rohkem tarkust koguda. Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest aru saadakse, võib olla hilja, ei saa ju ehitada tugevat maja nõrgale vundamendile. Aga kuidas siiski aru saada, kas tehtud valik oli õige otsus? Vahel polegi nii-öelda õigeid ja valesid otseid, vaid on kaks sarnast varjanti ja tuleb valida selle kasuks, mis tundub just sel hetkel sobivam. Alles palju aastaid hiljem võib ilmneda, et langetatud valik oli siiki vale
mis poisikest õue ei lase.“ Sõnum: Autor võrdleb surnud isa pilti joomata jäänud kakaoga. Pilt elus isast oleks nagu meeldiv tass kakaod, kuum ja igati meeldiv. Aga pilt surnust isast, jääb midagi puudu. See oleks kui tass külma kakaod, mida keegi oli jätnud joomata. Luuletuse lõpul on ka minu arvates oma tähendus. Lõpp kõlab selliselt: „Külm joomata jäänud kakao, mis poisikest õue ei lase.“ See pilt nagu hoiaks poissi mitte pingutamast. Ta ei saa lasta lahti mälestust oma isast, et see nagu ei laseks teda õue. 7) avatud laul (lk 69) Teema: Autor kujutab kahte inimest, kelle saatust teab ainult kõrgem jõud Põhimõte: Teadmise mõlemast käest leiab läbi kolmanda käe. Kõik mõtted ja eelnenu on nagu hiigelkupli küljes, mis küll näitab, mis toimub siseõues, aga ikkagi limiteerib tervet vaatepilti. Seda tuleb mõista, ning siis tõstab kolmas käsi kupli ära ja kaks kätt ühendab.
Teete kerge uinaku Olen saanud aru, et laiskus on alamotiveeritus Võtan ennast kokku Laiskus on aidanud Mul enda sisse vaadata ja en Teete kerge uinaku Laiskus on aidanud Mul enda sisse vaadata ja en Teete kerge uinaku, Lähete sportima Olen hoidnud end üle pingutamast. Teete kerge uinaku, Lähete sportima Olen hoidnud end üle pingutamast. Lähete sportima Ei ole laisk olnud Lähete sportima Ei ole laisk olnud Sõber, kes ei saa oma ülesannetega hakkama, pöördub teie poole abi saamiseks, oletame, e Teen Talle ettepaneku, et saaksin selle eest midagi ning siis aitan Teda, sh lahendate üles
asju. Karistamine võib pidurdada tulevikus julgust võtte riske ja iseseisvust. Neljas on 6-12 aastad. Töökus ja usinus vastandina alaväärsusele. Toimub kooliminek, suur muudatus. Senine vabamänguline tegevus asendub koolitegevusega. Arenevad kiirelt sotsiaalsed suhted jms, nt õppimisoskused ja ka lihastegevus, kordinatsioon. Kui täiskasvanud ei õhuta piisavalt, tekib alaväärsus ja ebaadekvaatsuse tunne. Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada. Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus. Küsimused enda kohta hõlmavad endas sotsiaalseid, töölisi ja religioosseid rolle. Kaks kriisi- identideedi ja enne seda ka suhetekriis. (tujukus,
(11.1) Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest. Motivatsioon õppimine oleneb nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks neist faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub õpilane pingutamast. Analoogiline motivatsioonimehhanism toimib kõigis õppimissituatsioonides, kus on tegemist kindla eesmärgi saavutamisega õppimisel. Tuleb ette ka juhtumeid, kus kõrge tõenäosus edu saavutamiseks ei motiveeri eriti pingutama. See seletub edu tõenäosuse ja edu saavutamise väärtuse vastastikuse mõjuga. Inimesed ei väärtusta hõlpsasti sooritatavat ülesannet nii kõrgelt kui tugevat pingutust nõudvat. Et
Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähenduseetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 8) Tasustuse tõhususe kindlustamine. Õpitu kinnistub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga. Õpetajal tuleb luua õppekeskkond, kus igal õpilasel püsib tasustusootus. Muidu võib õpilasel tekkida tunne, et õpetaja tunnustusele ei maksa loota ja ta loobub selle nimel pingutamast. Kui aga õpetaja suudab luua klassis õhkkonna, kus õpilased töötavad õppematerjalidega entusiastlikult tasustuse ootuses, jääb ka õpitu paremini meelde. 9) Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Operantse tingituse rakendamist inimõppimisel ei tohi samastada loomade dresseerimisega. 1. inimesed saavad keelest aru ning neile saab alati seletada, millist käitumist neilt oodatakse; 2
klassikaaslaste ja õpetajate ootustest 19 ning sellest kuidas need sobituvad nende endi väärtustega. Kui neil puudub stabiilne minapilt, pole neil ka väärtusi; nad võtavad omaks ümbritsevate inimeste ootused ja teevad neist oma eesmärgid. Kui need eesmärgid pole asjakohased (liiga kõrged või madalad), kipuvad saavutused jääma võimetest allapoole. Kui eesmärgid on liiga kõrged väsivad nad ja loobuvad pingutamast või hakkavad otsima vabandusi. Kui eesmärk on liiga madal, ei paku see väljakutset ja nad lõpetavad üritamise (Pittelkow, Jacob 2004: 178). Andekatele lastele on omane enda ja teiste inimeste pidev analüüsimine. Teine iseloomulik joon on ebatavaline tundlikkus teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes. Kui andekas laps ei õpi nendes tunnetes ja käitumises selgust saama ning neid oma väärtussüsteemi taustal analüüsima, on ta jätkuvalt vastuvõtlik kaasinimeste kriitikale,
Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest. Motivatsioon õppimine oleneb nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks neist faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub õpilane pingutamast. Analoogiline motivatsioonimehhanism toimib kõigis õppimissituatsioonides, kus on tegemist kindla eesmärgi saavutamisega õppimisel. lematu, ei teki ka motivatsiooni, pingutamaks end eesmärgi saavutamise nime. Tuleb ette ka juhtumeid, kus kõrge tõenäosus edu saavutamiseks ei motiveeri eriti pingutama .See seletub edu tõenäosuse ja edu saavutamise väärtuse vastastikuse mõjuga. Inimesed ei väärtusta hõlpsasti sooritatavat ülesannet nii kõrgelt kui tugevat pingutust nõudvat
annaabi.ee 
