16. Pompei linn on oluline, sest see kattus aastal 79. Vesuuvi vulkaani tuha alla ning kõik on hästi säilinud. Sealt võib leida seinamaale, mosaiike ja skulptuure. 17. Rooma maalikunsti zanrid 18. Lakoon- Kapitooliumi emahunt- 19. Akvedukt- veejuhtmed, linna veesaamiseks. Triumfikaar ehitis mis ehitati võidukate väejjuhtide auks . Panteon- suure kupliga ehitis, mis tänapäeval on kirik. Kolosseum suurim tõusvate pingiridadega teater, etenduste või gladiaatoritevõitluse vaatamiseks. Mahutas 50000 vaatajat.
Mausolose nime järgi hakati nimetama mauseleumideks. 9. Mis on foorum ? Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. 10. Mis on amfiteater? Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. 11. Kirjelda Colosseumit. Colosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridadega amfiteater. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165 cm. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. 12. Mis on termid? Termid on Rooma saunad, omamoodi ajaviitekohad. Nad sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jm. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud
-sambaid kasutati peamiselt dekoratiivselt. 5)Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? -Silinder-ja ristvõlve 6)Mida tähendab foorum? -Teederistumiskohta tekkinud suur väljak. 7)Milleks ehitati triumfikaari? -Kuigi triumfikaared olid väravataolised, ei olnud nad mõeldud väravaka, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskonnale tähtsate sündmuste auks. 8)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? -Amfitetrid(tõusvate pingiridadega ümbritsetud areenid) Nt: Colosseum Roomas 9)Kuidas veedeti aega rooma termides? -saunad e termid- suured kompleksid: higistamisruumid, basseinid, suured saalis lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. 10) Kirjelda Colosseumi. Millise tuntud Tallinna ehitisega on see ühekõrgune? -Pikk Herman- kõrgus 48,5m 11)Nimeta mõni tuntud triumfikaar. -Constantinuse triumfikaar. Ehitusmälestised roomas. Monumentaalskulptuur. 1) Mida pidas keiser Augustus oma suureks teeneks Rooma linnale?
Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleagesete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaares tõusvate pingiridadega amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 165 meetrit. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitsumälestis. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. Termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväjakuid, raamatukogusid jms
alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist, ehk kaherattalisest võidusõiduvankrist, mille ette oli rakendatud neli hobust. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438
rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. 7 maailmaimet Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel Efesoses. 550 e.m.a. püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, Semiramise aiad Babülonis
rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine
sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. 4 Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras
Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk- järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid
sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Kreeka templiarhitektuur Kreeka templite põhiplaane. Poseidoni tempel
m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Kreeka arhitektuuri üle võime otsustada peamiselt kreeklaste templite ja avalike
ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile, kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Akropolile kerkis Partheon ( pühendatud jumalanna Ateenale), mis on täiuslikem dooria stiili näide. 3. Hellenistlik aeg - 323 e.Kr - 30 e.Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi,
ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. 2.6 Kreeka kunst (skulptuur) Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende
Kasutati ka marmorit väärtuslikel hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud. Kaarekonstruktsioonid aitasid luua kivist sildu üle jõugede. Ehitati ka veejuhtmeid. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ehk termid ja amfiteatrid. Termid olid nagu tänapäevased SPA'd, seal olid basseinid, lõdvestusruumid, saunad jne. Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Sinna pidi mahtuma 50 000 vaatajat. Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid. Alumisel korrusel dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid
annaabi.ee 
