Sageli on lõikesageduseks sagedus, mille juures sumbumus on -3 dB, kuid võb seada ka teisi väärtusi. Täielikust summutamisest saab rääkida vaid teoreetiliselt - ideaalne filter. Sagedusfiltrite idee põhineb mahtuvusliku ja induktiivse takistuse sõltuvusel sagedusest. Mahtuvuslik takistus väheneb ja induktiivne takistus suureneb sageduse suurenemisel. Olukorda, kus mahtuvuslik ja induktiivne takistus on võrdsed, nimetatakse pingeresonantsiks ja seda olukorda kasutatakse tõkke- ja ribafiltrites.
ühtelangevad suurused. Pooli klemmidele A ja B ühendatud voltmeeter näitaks pooli pinget Up, Üldreeglina võib öelda et on negatiivne, kui vool on kogupingest faasilt ees. Pingeresonants- kui vahelduvvoolu jadaahelas Xl=Xc, siis Ul=Uc, pingekolmnurk taandub sirglõiguks ja kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised pinged Ul ja Uc kompenseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom, seda nim. pingeresonantsiks. Pingeresonantsi kasutatakse näiteks raadiovastuvõtja sisendsignaalipinge tugevdamiseks. ÜLESANNE: I=? U1; U2; U3=? R=R1+R2+R3 R=44 I= 220/44 =5A U1=5*8=40V U2=5*12=60V U3=5*24=120V 12.1 Takistite jadaühendus Kui mitu takistit on ühendatud üksteise järel ilma hargnemiseta nim. seda jadaühenduseks. Jadaühenduse puhul läbib kõiki takisteid ühesugune vool I. R=R1+R2+R3...Rn. Takistite pinged on U1=IR1, U2=IR2, ... Un=IRn see on osapinged võrdelised vastavate takistustega
on maksimaalne kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (cos=1) R cos = Võimsus tegur Z Pingeresonants- See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Xl=Xc ja järelikult Ul=Uc, kus Uc- Ul=0 Kolmefaasiline süteem- Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid
c)Mahtuvustakistus Mahtuvustakistust tähistatakse xC. xc=1/ωC=1/2πfC (Ω). Vool on pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra ees. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Ühine vool nagu ikka jadaühenduse korral. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis. Induktiivpingevektor on 90 kraadi võrra vooluvektorist eespool, mahtuvuspinge 90 kraadi võrra tagapool. Kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga. Pingeresonantsiks nimetatakse olukorda, mille korral xL=xC (siis ka UL=UC) ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks, vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor.
faasis (cos=1) Võimsus tegur Pingeresonants- See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Xl=Xc ja järelikult Ul=Uc, kus Uc-Ul=0 Kolmefaasiline süteem- Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid
cos Võimsus on seega maksimaalne, kui faasinihe on null. Pingeresonants Mäletatavasti induktiivtakistus sageduse kasvades suureneb, mahtuvustakistus aga sageduse kasvades väheneb. See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures ,vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Kolmefaasiline süsteem Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nimetatakse kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikas tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nimetatakse faasideks.Faaside vaheline nihe on 120 ° Eelisteks on et see võimaldab elektrienergiat üle kanda ökonoomselt ja võimaldab saada pöördmagnetvälja.
mahtuvustakistus aga sageduse kasvades väheneb: 1 xC = . 2 f C See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures x L = xC , siis ka U L =U C . See tähendab, et U L U C = 0 . Pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Resonantssagedusel f0 on x L = 2 f 0 L ja 1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H)
Mida tähendavad valemis olevad tähed? 6. Kirjutada takistuse arvutamise valem. 7. Kirjutada võimsusteguri arvutamise valem takistuste kaudu. 8. Kirjutada näivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad tähed valemis? 9. Kirjutada aktiivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad tähed valemis? 10.Kirjutada reaktiivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad tähed valemis? 53.Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 1. Millist olukorda nimetatakse pingeresonantsiks? 2. Millal ja millises vooluringis tekib pingeresonants? 3. Millise sageduse korral on ülekaalus mahtuvustakistus? 4. Millise sageduse korral on ülekaalus induktiivtakistus? 5. Millist sagedust nimetatakse resonantssageduseks? 6. Millal õeldakse,et vooluringis on induktiivse reaktsiooni ülekaal? 7. Millal õeldakse, et vooluringis on mahtuvusliku reaktsiooni ülekaal? 8. Nimetada pingeresonantsi iseloomulikud omadused. 9. Milline on pingeresonantsi korral ahelas vool, takistus, pinge,
Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega). Kui vooluringi reaktiivtakistuste xL = xC suurused resonantsis ületavad takistuse r suuruse, siis pinged UL ja UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I. Seetõttu nimetataksegi resonantsi rööpühenduse puhul vooluresonantsiks. 6. Võimsused vahelduvvooluringis.
mahtuvustakistus aga sageduse kasvades väheneb: 1 xC = . 2 f C See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures x L = xC , siis ka U L =U C . See tähendab, et U L U C = 0 . Pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Resonantssagedusel f0 on x L = 2 f 0 L ja 1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H)
annaabi.ee 
