4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda pinge alla) on maandatud kohapeal või ühendatud kaitsejuhi kaudu juhistiku talitlusmaandusega. 8. Juhistikusüsteeme eristatakse kahetähelise tähisega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I (pr isolé, isoleeritud) või T (pr terre, maa) ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi ühendamisviisi tähis T või N (pr neutre, neutraal). 9. Praktiliselt esinevad juhistikusüsteemid on IT, TT ja TN
120 V nii kaua, et see tekitaks kahjulikke fusioloogilisi toimeid inimesele, kes puudutab samaaegselt puudutavaid juhtivaid osi. Kaitseviisi oluline osa on potentsiaaliuhtlustus, millega vahendatakse rikkeaegset puutepinget. Peapotentsiaaliuhtlustus tekitab oma toimealal sellise kontrollitud olukorra, kus valised haired voi rikked ei suuda valjastpoolt alale tulevate juhtivate torude vms. kaudu pohjustada elektrivorgu ja teiste juhtivate osade vahele ohtlikke pingeerinevusi. Maandus Pingealtid juhtivad osad tuleb uhendada kaitsejuhiga voi PEN-juhiga vastavalt maandussusteemi tingimustele. Peapotentsiaaliuhtlustus Igas hoones tuleb jargmised juhtivad osad uhendada peapotentsiaaliuhtlustusega: peatoitejuhi kaitsejuht voi PEN-juht maandusjuht voi peamaanduskontakt (-latt) torud ja vastavad metallkonstruktsioonid, kust tuleb hoonesse nt gaas voi vesi metallist konstruktsioonid ning keskkutte ja ventilatsiooniseadmete valitud juhtivad osad.
esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepingetrafoks või mõnest muust ohutust toiteallikast. Kaitseväikepingetrafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest eraldatud kahekordse või
· TN-C-S, milles neutraal- ja kaitsejuht on toiteallikapoolses võrguosas ühendatud, tarvitipoolses aga eraldatud. Juhistikudel on oma tunnusvärvi isolatsioonid, mille järgi saaks neid eristada paigaldus- ja remonditöödel. Vahelduvvoolu korral on: L1-pruun, L2- hall, L3-must. Neutraal (N) helesinine, maandatud kaitsejuht PE kollakas- roheline ja ühildatud kaitse-neutraaljuht PEN- kollaka-roheline helesinise värvusega. Tähtis on teada, et paigaldiste pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi kaudu ning see tähistatakse kaitsemaandussümboliga ning pingealtide ja kõrvaliste juhtivate osade vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse maandussüsteemiga ja kaitsejuhiga, et välistada ohtlike pingete teket. IT-juhistik IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem, mis on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem
2.3 MAANDAMISVIISID Süsteemide lühitähistes kasutatakse alljärgnevalt selgitatud tähe- kombinatsioone. Esimene täht näitab toitevõrgu maandamisviisi: T üks süsteemi punktidest on vahetult ühendatud maaga; I kõik tööjuhid on kas maast isoleeritud või on üks süsteemi punktidest ühendatud maaga üle takistuse. Teine täht näitab elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade maandamisviisi: T pingealtid osad on vahetult, sõltumata toitesüsteemi maanda- misviisist, ühendatud maaga; N pingealtid osad on ühendatud toitesüsteemi maandatud punktiga (vahelduvvooluvõrkudes enamasti maandatud neut- raalpunktiga, või kui neutraalpunkti ei ole, maandatud faasi- juhiga). Võimalikud lisatähed näitavad neutraal- ja kaitsejuhi omavahelist seotust: S kaitsejuhina talitleb eraldi juht, mis ei ole ühitatud neutraaljuhi
Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis.
Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine: · Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest · Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena Täiendav kaitsevõte Kui kaht sõltumatut kaitsevõtet, ei tohi kumbki teineteist selliselt mõjutada, et ühe tõrge segab teist Tugevtatud kaitsevõtte omadused peavad olema sellised, et see tagaks sama tõhusa kaitse
Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis.
Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis.
PELV o Lubatud on sekundaarahela maandamine, kaitsejuhtide kasutamine ja seadmete kaitsemaandamine. o Teatava ohu põhjustavad kaitsejuhi kaudu liikuvad rikkepinged. o Kaitsemaanduse võimalus teeb PELV ahelad sobivaks süsteemidesse, milles tuleb pöörata tähelepanu elektromagnetiliste häirete kaitsele. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. 3 Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepinge trafoks, või mõnest muust ohutust toiteallikast
piirkond piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade
L (liin, line) N (neutraal, neutral) I klassi elektriseade pistik PE (kaitsejuht, protecive earth) Seadme korpus ja selle metallist osa I kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid milles lisaks sellele on pingealtid juhtivad osad ühendatud kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga selliselt, et puutevõimalikud juhtivad osad ei saa põhiisolatsiooni rikke korral pingestuda. Kaitsejuhiklemm on tähistatud sümboliga , sama sümbol on mõnikord ka seadme sildil. II [kaitse]klassi elektriseade Kahekordne või tugevdatud isolatsioon Valatud kaabli otsa
L (liin, line) N (neutraal, neutral) I klassi elektriseade pistik PE (kaitsejuht, protecive earth) Seadme korpus ja selle metallist osa I kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid milles lisaks sellele on pingealtid juhtivad osad ühendatud kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga selliselt, et puutevõimalikud juhtivad osad ei saa põhiisolatsiooni rikke korral pingestuda. Kaitsejuhiklemm on tähistatud sümboliga , sama sümbol on mõnikord ka seadme sildil. II [kaitse]klassi elektriseade Kahekordne või tugevdatud isolatsioon Valatud kaabli otsa
isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata. 6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1
annaabi.ee 
