Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine
Väga hea võimalus saare avastamiseks on jalgrattasõit. Saarel on kaks golfirada, Küprose rikkumata alad on ideaalsed matkamiseks. Randades saab purjetada, sukelduda, kalastada, veesuuskadel sõita ja ujuda. Peaaegu igas linnas on tenniseväljak, talvel saab tegelda ka suusatamisega. Üldandmed Riigi ametlik nimi: Kipraik Dimokratia/Kibris Cumhuriyeti (Küprose Vabariik) Riigihümn: "mnos eis tin Eleftherían" ( ; "Hümn vabadusele" Riigikeeled: kreeka ja türgi keel Pealinn: Nikosia Pindlala: 9251 km² (sellest 3355 km² on Põhja Küprose Türgi Vabariigi võimu all) Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km Rahvusloom: Küprose mägilammas Rahvuslill: Roos Naaberriigid: Küpros on saareriik . Üle Vahemere põhjast Türgi, lõunast Iisrael, idast Süüria, läänest Tuneesia Rahvaarv: 950 00 (kreeka alal 722 000, türgi aladel hinnanguliselt 228 000) Rahvastiku tihedus: 90 in/km2
7) Newton-Leibnizi valem: 39. Kõvertrapetsi pindala arvutamine määratud integraaliga: (a) kujund piiratud x-teljega ja funktsiooni y = f(x) graafikuga; (b) kujund piiratud funktsioonide y = f(x) ja y = g(x) graafikutega. Olgu funktsioon y=f(x) määratud, pidev ja mittenegatiinve lõigus [a,b]. Kujundit mis on ülalt piiratud funtsiooni f graafikuga, alt x-teljega ning külgedelt sirgetega x=a ja x=b, nim kõvertrapetsiks. Selle kõvertrapetsi pindlala on võrdne määratud integraaliga: 40. Hariliku diferentsiaalvõrrandi mõiste, järk, üld- ja erilahend. Harilik diferentsiaalvõrrand võrrand, mis seob üht sõltumatut muutujat x funktsiooni y=f(x) ja selle funktsiooni tuletisi või diferentsiaali. Järk võrrandis sisalduvate tuletiste kõrgeim järk. Üldlahend iga niisugune y=f(x), mis rahuldab antud diferentsiaalvõrrandit mistahes konstantide väärtuse korral.
Newton-Leibnizi valem: 36. Kõvertrapetsi pindala arvutamine määratud integraaliga: (a) kujund piiratud x-teljega ja funktsiooni y = f(x) graafikuga; (b) kujund piiratud funktsioonide y = f(x) ja y = g(x) graafikutega. Olgu funktsioon y = f(x) määratud, pidev ja mittenegatiinve lõigus [a, b]. Kujundit, mis on ülalt piiratud funtsiooni f graafikuga, alt x-teljega ning külgedelt sirgetega x = a ja x = b, nimetatakse kõvertrapetsiks. Selle kõvertrapetsi pindlala on võrdne määratud integraaliga: Olgu funktsioonid y = f (x) ja y = g(x) määratud ja pidevad lõigus [a, b], kusjuures kogu lõigul f (x) g(x) . Kui tasandiline kujund on ülalt piiratud funktsiooni y = f (x) graafikuga, alt funktsiooni y = g(x) graafikuga ning külgedelt sirgetega x = a ja x = b, siis selle kujundi pindala on võrdne määratud integraaliga: 37. Hariliku diferentsiaalvõrrandi mõiste, järk, üld- ja erilahend.
Võimaldavad verel hoida verd kindlates piirk. 4 süsteemi. Karbonaatpuhversüsteem- trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp. Kopsudeni. Hemoglobiinipuhversüsteem- transp süsihappegaasi, väiksem osa fosfaatpuhversüsteem- neutraliseerb aluselisi vereplasma valkude puhversüsteem- neutraliseerb happelisi, aluselisi produkte. Punalibled. On kõige arvukam rakutüüp organismis, iga 5s organism on punalibled, 1/3 on hemoglobiin, kaksikkuju nõgusus, tme pindlala muutuks võimalikult suureks. Ül on transp hapnikku(punaverelibled), hemoglobiin, sisaldavad punaverelibled. Saab ära määrata i veregrupp. Hemoglobiin-hapnikku transportija. Naistel madalam, meestel suurem. Tingitud keha massist. Valguline ühend, koosneb valgust, globiinist, iga e sisaldab ühe rauamaaki. Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus
Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed
Lahustuvus - termotermodünaamiline parameeter, mis näitab, kui palju ainet võib maksimaalselt antud keskkonnas lahustuda, st. kui suur on küllastunud lahuse kontsentratsioon antud tingimustes. Lahustumiskiirus kineetiline parameeter, mis näitab teatud tingimustel ajaühikus lahusesse mineva aine hulka. dm / dt = KA(Cs-Ct) dm / dt - lahustumiskiirus. Seda leitakse K - lahustumise kiiruse konstant, mis sõltub lahustist, segamiskiirusest ja temperatuurist A - laustuva aine pindlala ehk ajamomendiks t mitte lahustunud aine pindala Cs - aine lahustuvus ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon Ct - aine kont. Ajamomendil t t - aeg Arvatakse, et vees halvasti lahustuv raviaine peab aeglaselt imenduma, kuna selle aine lahustumiskiirus on väike. -Kuna aga lahustunud aine kaob lahustumispaigalt väga ruttu, siis kontsentratsioonide erinevus püsib pidevalt maksimaalse lähedal ja see gradient soodustab lahustumist, järelikult ka imendumist
annaabi.ee 
