Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk.kõrv; tibukese unenägu; Õhtulaul. Heinaaeg on ikka nii; Sõit; Marjule; juss oli väike peremees..; Miilu ja Kiisu; Patsu, patsu, kooki; Emakene; Kiire sõit; Mängust väsinule; Aha ai, aha pai; Pimesikk; tipa-tapa hällilaul; Paia-paia. Oi suvi, õnnis laste maa; Väike rohutirts, Väikese jänese tarkus, Üks linnuke ütles; Sääsesaks, Üks rohutirts..; Metsamesilaste pidu; Puder; laps ja mardik. Sügisel; varblaste pidu; tuul käib tühjal rannal ringi, sügisel; kus mu väike linnukene..; hiiresõit; kus on põrnik`?. Väljas; tikk, takk; sula; kaks jänest; vastlasõidul; uisutajad; hällilaul. J
..................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE....................................................................................................................6 Alates 3. eluaastast......................................................................................................................7 MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD...........................................................7 PIMESIKK.........................................................................................................................7 NAER.................................................................................................................................7 UNERIIDED......................................................................................................................8 VÄRVIPLÄRTS..................................................................................
o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul"; mängulaulud "Piitsavarrel ratsutamas", "Ratas tahab rautada"; töö- ja tööd jäljendavad laulud "Palju tööd"; loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon assonants kõlakujundid Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema
o Jänes pikk-kõrv o Tibukese unenägu o Õhtulaul laps läheb koos päikesega magama · Juss oli väike peremees o Heinaaeg on ikka nii! lapsed käisid heina tegemas o Sõit o Marjule o Juss oli väike peremees o Miilu ja kiisu o Patsu, patsu, kooki o Emakene o Kiire sõit o Mängust väsinule o Aha ai, aha pai o Pimesikk o Tipa-tapa hällilaul o Paia-paia · Üks rohutirts läks kõndima o Oi, suvi, õnnis laste maa! o Väike rohutirts o Väikese jänese tarkus o Üks linnuke ütles o Sääsesaks o Üks rohutirts läks kõndima o Metsmesilaste pidu o Puder o Laps ja mardik · Juba kasel kuldsed lehed o Sügisel o Varblaste pidu
Pakkumata sügavamat rõõmu, võimaldas see tegevus Verne'il siiski kuidagiviisi ära elada ja ühtlasi millekski tõsisemaks valmistuda. Kõige heatahtlikumaks noore algaja vastu osutus tollal oma kuulsuse tipul olev Alexandre Dumas vanem, kelle asutatud "Ajaloolises Teatris" (Théãtre historique) nägi rambivalgust ka Jules Verne'i esimene ühevaatuslik värsskomöödia "Murtud kõrred" ("Les pailles rompues", 1850), millele järgnes kohe ka operett "Pimesikk" ("Colin-Maillard"). Edu algus XIX sajandi keskpaik oli suurte murrangute aeg. Sotsiaalsed revolutsioonid, üllatavad avastused teaduses ja tehnikas. Sooritati sentsatsioonilisi retki maakera senitundmatuisse paikadesse. Õhupallid tiirutasid taeva all. Elekter tõotas muinasjutulisi väljavaateid. Gigantsed aurulaevad ja usinad auruvedurid muutsid põhjalikult inimeste ettekujutust võimalikust liikumiskiirusest. Ahv osutus inimese sugulaseks
suuremates gruppides. Nagu ka nimi ütleb, on peale lõbu ja seltskonna, mis on mängude juures tähtis, oluline ka see, et neis mängudes kasutatakse suuremat või väiksemat kehalist aktiivsust. Liikumismängud võivad olla jooksumängud, jõumängud (näiteks ,,Vägikaikavedamine") või näiteks osavusmängud. Tihti kasutati ka erinevaid abivahendeid mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli (,,Pimesikk"). Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida ,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või on mõlema käed vaheliti
Inglismaa oli lukku pandud luku võti katki murtud kes seda peab parandama seda ütled sina vana taitnina ;-) Idinas udinas suskasai viiver vaaver kuperkai iits tiits tibetamm KRESKA! Kui sa oled piripill, Nopi mütsile üks lill. Kanna seda pisut peas, Ja sa muutud jälle heaks. Kintsel, kantsel kantselei, Pintsel, pantsel pantselei, Ole hea ja otsi meid. Ussa-pussa, ussa maru, Sina oled mängus karu. Kriginal, kraginal kuudi, Virinal, vurinal vuudi. Tiira-taara, tuia-taia, Pimesikk tuli meie majja. Kiisud panid jalga sussid, Sussipaelad läksid krussi, Pimesikk nüüd aita sa Paelad lahti sõlmida. Tsuhha-tsuhha sõidab rong. Mitu vagunit tal on? Ära kuula teiste juttu! Ütle ise ! Ütle ruttu! (ütleb ühe arvu 1-10) Murul mängib väike miisu. See on lasteaia kiisu. Võta tass ja kalla piima, Mine talle juua viima. Kevad palju lilli tõi, Nendest pärga teha võib. Sulle punun pärja pähe, Sina ringist välja lähed. Pall veeres üle tee
Õpetajaraamat T. Mee "Vaata, mis mul on!" Vaata, mul on käsi kaks, nendega teen pliks ja plaks. Vaata, jalgu on ka kaks, nendega teen tips ja taps. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 38) L. Verlin "Koputamise laul" Kopp-kopp-kopp, sõrmekene koputab. Kopp-kopp, kopp-kopp-kopp, teine teda abistab. Kui on tarvis, appi ruttab kolmas sõrm ja kaasa võtab neljanda, viies pealt jääb vaatama. (Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1
Mõisted Järgnevalt esitame loetelu olulisematest mängukogumikes kasutatavatest mõistetest. Mängujuht on mängu organiseerija. Tavaliselt ta ise mängus ei osale, kuid ta vastutab mängu käigu ja kordamineku eest. Mängujuhi korraldused on täitmiseks kõigile mängijatele. Juhtmängijal on mängu käigus täita eriline roll või ülesanne, tema tegevusest sõltub kõigi teiste mängijate tegevus ja mängu käik. Juhtmängija on näiteks ,,pimesikk" pimesikumängus. Kapten on tavaliselt võistkonna juht ning tal võib olla mitmesugune vastustus. Kapteni tegevus on tavaliselt mängujuhistes eraldi kirjeldatud. Võistkonnad on ainult võistlusmängudes. Oluline on moodustada võimalikult võrdsed (võrdarvulised ja -võimelised) grupid (Pollinskaja, 1970). Nõuded mängude läbiviimiseks Kõige olulisem on leida sobiv mäng, mille leidmisel tuleb läbi mõelda mängu käik
annaabi.ee 
