*Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. *Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. *Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. *8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. *Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. *Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist
Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg'id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada. Vaibakunst gooti ajastul Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti kauniks lõppakordiks on kuuest osast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega", mida võib pidada tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipuks. Vaipade punasel taustal seisab noor neid kesk aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. Gootika Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast
lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega. Kujutav kunst Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke kaitsevõimalusi (peaaegu kõik sellised linnused on hävinenud). Tornlinnus (Paide, Kiiu) Kastell linnus- terve maaala, mida tahetakse kaitsta on piiratud nelinurkse müüriga. Oli
Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. 12.Maalikunst seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal, tekkis tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu (,,Daam Ükssarvega"). 13.Tiibaltar- õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega. Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.
Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks. Esimesed teadaolevad Rootsi ,,kunstnikud" olidki ruunikivide meistrid : For, Öpir ja Balle Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse". Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puitskulptuure ja isegi terveid laevu (leiti 1904. aastal Oslo lähedal Osebergis.) Keskaeg ja gootika Skandinaavia paganad ristiti 11.sajandil Varajasel keskajal ehitati Põhja-Euroopas paljudes kogukondades maasse aevatud postidele toetuvaid puust püstpalkkirikuid. 12.-14. sajandil ehitati Norras umbes 1000 püstpalkkirikut. Hetkel on neist säilinud ainult 28. Need ehitised on Norra kõige olulisem panus maailma arhitektuuriajalukku.
Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne, enamasti stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat). Gooti ajastul loodi ka kõrgetasemelisi piltvaipu. Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal seisab noor neid keset aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. NÄITED Romaani maalikunstist: Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest; Taaveti lugu Winchesteri piiblist; Halley komeet. Bayeux' vaip, Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip; Normannide laevastik ületab La Manche'i
• samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus • Frugorgi ruunikivil Västergötlandis on kiri: Guve püstitas selle kivi Olavile oma pojale väga tublile noorele mehele. ta tapeti Eestis. Havard raiud kivisse. Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi vankreid saane piltvaipu puitskulptuure ja isegi terveid laevu keskaeg ja gootika • skan. Paganad ristiti 11 saj. • Varajasel keskajal ehitati p-Eur paljudes kogukondades maasse kaevatud postidele tortuviad puust püstpalkkirikud • 12-14 saj ehitati norras u 1000 püstpalkkirikut hetkel on neist säilinus ainult 28 need ehitised on norra kõige olulisema panus maailma s´arhitektuuriajalukku • püstpalkukirikuid on mitut tüüpi
Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. 8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid. 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail. Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist
annaabi.ee 
