paljude teekond katkes igaveseks. Neist lugudest leiab sügavat nukrust, kuid ka lootust. Järgmine osa „Eksiilis“, jutustas võõravõimu hirmus Eestist põgenenud inimestest, kes arvasid, et sõja lõppedes saab kodumaa taas vabaks, ning neil on võimalik tagasi tulla. Paraku nii aga ei läinud ja naasmise asemel tuli veeta aastaid põgenikelaagreis ning seejärel uues riigis oma eluga otsast pihta hakata. Sõbrad ja sugulased pillutati üle maakera laiali, ent tahe koos tegutseda ja usk ühisessejõusse toitis lootust, et kunagi saabub päev, mil Eesti ja tee sinna on taas vabad. Just see erakordselt tugev ja aastakümneid kestnud ühine lootus iseloomustab pagulaseestlaste globaalset kogukonda kõige elavamalt. Lootus oli otsekui kütus välisvõitluse, täiendkoolide, laulupidude ja kõige kiuste eesti keele säilitamise teel. Nõukogude Eesti elule keskenduv näituse osa jaguneb kaheks
vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ja anti 1945. aastal NSV Liidule tagasi, misjärel nad pillutati Sise-Venemaa oblastitesse ning Ingerimaa asustati vene uusasukatega. 1959. aasta rahvaloendusel registreeriti veel 1062 isurit, neist emakeelseid 34,7%. Niisiis vähenes isurite arv 30 aastaga ligi 97%. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel
Ordu plaan ka õnnestus, eestlased said kroonika andmetel rängalt lüüa, neid langenud 3000, ordu poolel langenud aga vaid üks noor orduisand. Need andmed on ilmselt taas liialdatud, eriti ordu pea olematu kaotus; seda enam, et hiljem märgitakse kroonikas, et pärast lahingut, kui linnakodanikud läksid lahinguvälja uudistama, püüdnud üks poolsurnud eestlane ühte linlast maha lüüa. Kindel on aga see, et Sõjamäe lahingu kaotamine oli eestlastele väga suureks hoobiks: nende väed pillutati laiali ning sellega kaotati peagi ordule ka võim Harjumaal. Ülestõusu algus Saaremaal 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes ka Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugpunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, olevat kividega surnuks visatud.
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-Poola vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5000 Rootsi sõdurit kindral Arvid Axel Mardefeldi juhtimisel Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant von Rönne vangistas kindral Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli
sõja eest. Sõja otsustavad aastad Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 tuhandest mehest koosnev Vene vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5 tuhat Rootsi sõdurit Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 tuhande meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8 tuhat Rootsi nekrutit.
aastal, leidis aset see tragöödia. Saksid, kelle Karl oli slaavlaste vastu sõtta kutsunud, hävitasid tema idafrankidest koosneva armee ja mõrvasid tena enda poolt läkitatud saadikud. Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud. Verdenis kaotasidki truudusemurdjad üksnes selle, mille nad olid pantinud: oma elu. Küüditamine see oli vahend, mida olid kasutanud juba Rooma keisrid: deporteerimine, sunniviisiline ümberasustamine. Saksid pillutati laiali üle kogu Saksimaa. Küüditamine tabas nii õiglaseid kui ka patuseid. Seejuures koostasid küüditatud palvekirja, pöördudes keiser Ludwig Vaga poole ja lootsid temalt õiglast otsust. See oli dokument inimlikust tragöödiast, ajastu peegelpilt, mis tõestab, kui valimatult tegutsesid Frangi võimukandjad. Igal revolutsioonil, igal ülestõusul on lisaks ideelistele sihtidele ka oma majanduslikud põhjused. Sakside puhul oli selleks muuhulgas kirikukümnis. Sellele lisandus 782
Samal ajal töötab Veneetsias Leonardo õpetaja Verrocchio, kellel peaaegu valmis ning Moro palub Leonardol kiirustada. Tekkis võistlus. Plaanipäraselt pidi hobune olema justkui sõjas, seisma tagajalgades, Francesco Sforza tema turjal. "Mu praegune töö toob mulle triumfi," ütles Leonardo. Ja tõigi. Kuid kahjuks pole seda ratsamonumenti säilinud. Teada on vaid, et ta sai valmis savikuju. Monumendi nimi on "Cavallo" ehk otsetõleks "hobune". Ent see hobune pillutati 1496. aastal kivide ja nooltega katki. Aastail 1488-1489 süvendas Leonardo tunduvalt oma loodusteaduslikke teadmisi. Ta kirjutas "Traktaadi maalikunstist" ja "Traktaadi arhitektuurist". Leonardo joonistab koljusid, mida peetakse eriti hästi tehtuteks. Leonardo sõbrustas hauakaevajatega ja maksis raha, et nad tooks talle koljusid. Tema anatoomilised joonistused, mis esmakordselt tulevad välja hõbekrihvli alt, olid esimeseks sammuks anatoomiat käsitleva arutluse poole
Julgeoleku Komitee kõrval tegutsenud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded. Julgeoleku Komitee kaastöölised olid vabatahtlikud või sunnitud inimesed, kellega manipuleeriti. Sõjaväele kasutada antud aladelt pidid põliselanikud lahkuma, mis muutis nende olukorra veelgi raskemaks. Eesti NSV-s oli ka kaitseministeerium 1944-1950 aastatel. Eesotsas kindralleitnant Lembit Pärnaga. Algselt said eestlased läbida teenistuse Eestis aga 1950. aastate keskpaigas pillutati nad mööda Nõukogude Liitu laiali. Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas inimeste kontrollimisel ja ohjamisel erinevaid meetodeid. 1944. aasta novembris loodi Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee. Moskva arvates oli uue võimu alusmüür rajatud. Moskva pidas kinni põhimõttest, et igal liiduvabariigil on parteijuhiks kohaliku rahvuse esindaja. Keda kontrollis teine sekretär, kes oli Moskva poolt saadetud.
Kuid 722. aastal eKr vallutasid maa assüürlased ja tõrjusid iisraellased põhja poole. Juudamaa oli ainus ala, mis neile jäi. Selles ajast alates kutsutakse iisraellasi juutideks. Juudas oli Jakobi neljas poeg. 586. aastal eKr vallutasid babüloonlased Juudamaa ja suur osa juudi rahvast viidi vangidena Babülooniasse. Neid kahte sündmust peetakse juudi ajalooteaduses juutide laialirände ehk diasporaa alguseks. Juudid pillutati laiali üle kogu Lähis-Ida. Samal ajal arenes edasi judaism. Religioosse elu keskseks institutsiooniks sai sünagoog. 539. aastal eKr lubati juutidel Juudamaale tagasi pöörduda. Kui kreeklased 333. aastal eKr vallutasid Aleksander Suure juhtimisel vägeva Pärsia impeeriumi, said juudid õiguse liikuda Aleksandri hellenistliku impeeriumi piires ja paljud neist asusid Euroopasse. Need, kes pöördusid tagasi Jeruusalemma, taastasid judaismi rituaalid ja kõige tähtsama kultusekoha
annaabi.ee 
