-esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn, sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask. *Rohu-siirdesoo -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill,
ning kohalike elanike sissetuleku allikas seotud mitmete, sh Euroopa mastaabis ohustatud linnuliikide, nt hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt väga oluline ka just läbirändavatele linnuliikide, tänu põhja-lõuna suunalisele asendile, suurusele, ümbritsevatele põllumajandusmaastikele ning vee-elustikule. Maavarad Piirkonna tähtsaim maavara on turvas. Turbaliikidest on enam levinud keskmiselt ja hästi lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja järvemuda. Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3 (Haberman, 1995). Territooriumil esineb maavaradest, ka suurel hulgal liiva ja kruusa. Põhja ja pinnavesi Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad
- mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne. - on olulise tähtsusega, sellest sõltub turba keemiline koostis. Erosioon mulla ärakandmine tuule või vee poolt. Erosiooni jaot. - normaalne e. geoloogiline erosioon - kiirendatud erosioon - kultuuristatud aladel. Eestis tähtsam vee-erosioon - sõltub sad. hulgast, taimkattest, reljeefist, muldade omadustest. Kõige kergemini ärauhutav jäme tolmjas liivane materjal. Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D
LÕIMISEVALEMID k°_1 ls_1 40-50/r_2 ls_1 k, r ja v tähistavad korest -näiteks k°_1 tähistab nõrgalt koreselist, suure koresega muutuvad põuakartlikuks ja raske harida ls_1 40-50 liivsavi 1 (kerge liivsavi), tüsedusega 40-50 cm / tähistab lõimisekihtide vahetust r_2 rähk 2, esineb seega kihisemine (2 loengut vahel) 26. aprill Turbamullad jaotatakse lagunemisastme järgi ja endes sisaldavate taimede järgi (n.puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma
Endla Reintam, 2009 23 4. Lehtsamblaturvas (Hypnetum H) puhtal kujul harva Aladel, kus põhjavetest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega 5. Pillirooturvas (Phragmitetum Ph) koos tarna ja puuturbaga Ka seal, kus pealevalguvad pinnaveed on happelised ja toitainetevaesed Lisaks eristatakse osja-, ubalehe-, villpeaturvast jne. Tekivad madalsoode rabastumisel
*Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn, sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask. *Rohu-siirdesoo -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine
lagunemisastme korral huumusainena järele vaid 17%, s.t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50. Turba lagunemisastme ja mahumassi vahel on seos: Liik Lagunemisaste, % Mahumass Puuturvas 45 0,193 Tarnaturva 35 0,161 Pillirooturvas 35 0,152 lehtsamblaturvas 25 0,126 Lagunemisaste sõltub teatud määral botaanilisest koostisest, maksimaalne on see puuturbas, minimaalne samblaturba korral. Lagunemisaste grupeeritakse turbalasund: Vähelagunenud , kuni 20%; Keskmiselt lagunenud, 25…45%; Hästilagunenud > 50%. Turba lagunemisaste tehakse kindlaks välimääramise teel (turbaproovi pinna vaatlemine, pigistamisja äigemeetoel) või laboratoorselt (mikroskoobi abil, tsentrifuugimise teel,
annaabi.ee 
