docstxt/1330519718124117.txt
docstxt/1287672155119254.txt
docstxt/130003256028216.txt
Ettevõtluse eksami küsimused pildistatuna
docstxt/130632752281019.txt
docstxt/1270401337105272.txt
moodustades otse vaatleja pea kohale krooni · Kiir Üksik, kitsas, sambalaadne, väga kõrgel tekkiv virmalisemoodustis · Diffuussed virmalised Hajusad, hägused, ebaselgete servadega virmalised. Väikses lapid ja laiad loorid · Mustad virmalised Laia virmalisteala keskel asuv tume piirkond. Ala, kus virmalistevalgust ei teki. Rohekas-lilla kaar , Virmaliste ,,kroon" ööl pildistatuna aprillis 2000 aastal Arukülas Tallinna lähedal VII Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest
kiiremini kui eelmise, sest heeliumi põlemisel eraldub energiat kümme korda vähem, kui vesiniku põlemisel. Väikse massiga tähed ei pruugigi läbida kõiki tuumareaktsioone. Kõige pisematel tähtedel ei pruugi süttida vesinik ja natuke suurematel heelium. Lõpuni, see tähendab raua tekkeni, saavad tuumareaktsioonide ahelikud minna vaid tähtedes, mille mass ületab 8 päikese massi, kui ta elu ennem ei lõpe mõne katastroofiga. PILDIL: Meile lähim täht - Päike - pildistatuna 11 kordselt ioniseeritud raua ioonide poolt kiiratavas ultraviolettkiirguses EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm Kui päikesesarnased tähed vananevad, muutuvad nad jahedamateks ja punasemateks, kuid suurenevad oma mõõtmetelt tohutul määral - neist saavad punased hiiud. Kui selline punane hiid heidab lõpuks ära oma paisunud väliskihid, paljastub tema järele jäänud
Ülitugevaid virmalisi tuleb ette siis, kui Maa ,,saab otsetabamuse" mõne Päikesest välja paiskunud plasmapilvega. Prootonite voog tugevneb tuhandeid kordi, nende pidurdamisel tekkivad elektrivoolud rikuvad Maa magnetvälja. Ovaal hakkab laienema (kaar kerkib ülespoole) ning jaguneb osadeks, mõnel juhul kaob sootuks. 2000 aasta 7. aprilli ööl seniidis näha olnud "sigar" või "kroon" oligi tõenäoliselt üks ovaali osi. Virmaliste ,,kroon" ööl pildistatuna aprillis 2000 aastal Arukülas Tallinna lähedal 9 Virmaliste kuju · Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast
a. Marsi pinda, siis selgus, et Marsil on tõesti kraatreid ja nende esinemissagedus osutus ennustatust suuremaks. «Marineri» eksperimendi läbiviijad kirjutavad, et kraatrite esinemine Marsil oli neile ootamatuseks (nad lootsid näha kanaleid). Järgmiseks ootamatuseks osutus neile aga see, et Öpik oli ennustanud seda juba üle 10 aasta varem. ALL nurgas on pilt------- Kraatrid Marsi pinnal, pildistatuna läbi rohelise filtri. Suur kraater katab peaaegu täielikult pildi vasaku osa; kraatri põhjal on näha väikesed nooremad kraaatrid. Ülesvõte on tehtud USA planeetidevaheliselt automaatjaamalt "Mariner 4", mis pildistamise momendil oli Marsist 12 500 km kaugusel. Tõestus termotuuma energiast tähtedes, tähtede siseehituse teooria (1937, 1938) Väga viljakad olid ka järgnevad aastad
kasutati taevakehade vaatlemiseks, selle abil koostati kalendrit jm. Stonehenge jäeti maha umbes 3000 aastat tagasi, kuid oma maagilist tähendust pole ta siiani minetanud. Rahvakogunemisi on peetud selles kohas aastasadu ning kohalikud inimesed arvavad, et nendel hiidrahnudel on tervendav mõju. Kahjuks on Stonehenge'ist alles ainult tema kunagise uhkuse vari. Algne kuju on siiski aimatav, sest kivide kohad on välja selgitatud. NB! Suurenda pilte! a) Stonehenge'i kormlehh pildistatuna lennukilt b) Stonehenge'i kromlehh pildistatuna maapinnalt c) Sonehenge'i kromlehhi internetimakett (võimalik algne variant) _______________ 1 Bretagne - loe: brötannj 2 Carnac - loe: karnakk 3 Stonehenge - loe: stoun'hendz 4 Lascaux loe: las´koo MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? 2. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Mis ajast need pärinevad? 3. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil
Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud. Vana-Liivimaa jäi omavahel väga lõdvalt seotud riigikeste konföderat-siooniks. Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) pildistatuna põhjakaarest. Maailmas on vähe kohti, kus tsivilisatsioonide vastasseis ja kooseksisteerimine nõnda kujukalt on materialiseerunud. Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril. RAHVUSVAHELISE OLUKORRA MUUTUMINE. Alates 14.-15. sajandi vahetusest muutus rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaa ümber tundmatuseni. Seni omavahel lakkamatult vaenutsenud Taani, Norra ja Rootsi-Soome
enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ● ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah’ osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. ● CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo „sisse pakkinud“ kümneid looduslikke objekte.
kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST
olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST
annaabi.ee 
