Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab vastuvõetava signaali elektriliseks. Ekraan sensoriga asub aparaadi sees. Aparaadi taga, välisel küljel on ekraan pildistaja jaoks. Sellel on kujutis juba õiget pidi. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust.Katik avab tee valgusele enamasti sekundi murdosaks. Katik koos diafragmaga tagavad sensorile sobiva valguse hulga. Valgusaja määramine toimub enamasti automaatselt. Pildistatava kaadri valikuks varustatakse fotoaparaat pildiotsijaga. Objektiiviga tekitatava kujutise teravuse tagamiseks võidakse kasutada kaugusmõõdikut.
Fourth level Fifth level Eye Of The Sea - World's First Live Underwater Webcam SLÕL online 22.12.2006 13:37 Tartu raekoja küljes asub Eestis esimene veebikaamera, millega saab endast raekoja platsi taustal pilti teha ning saata foto enda või sõbra e-mailile. Kaamera asub raekoja fassaadi küljes akna taga, vaatega raeplatsile ja kaarsillale. Samuti on kaamera kõrval ekraan, millelt pildistaja ennast näeb ning mis annab eesti ja inglise keeles täpseid juhiseid sõnumi saatmiseks ja pildistamiseks. Foto tegemiseks tuleb saata sõnum tekstiga SNAP ja meiliaadressiga, millele pilti soovitakse, numbrile 1789. Sõnumi jõudmisel sõnumikeskusesse teeb programm pildi ning viide fotole saadetakse sõnumisse kirjutatud e-mailile. Samuti tuleb saatjale sõnum, millelt saab sama pildi mobiiltelefoni laadida. "Kvaliteedilt see foto muidugi midagi suurepärast ei ole, pigem on
giid reisijuht duur helilaad batuut hüppevõrk elegantne stiilne, maitsekas keiser valitseja biskviit magus küpsis artikkel (arutlev)lugu akvalang vee all kasutatav hingamisaparaat detektiiv salapolitseinik fotograaf pildistaja partii terviklik osa pmillestki, suur kaubasaadetis dramaatiline tugevaid tundeid, elamusi väljendav ekskursioon õppereis sürpriis üllatus kitarr elektriline keelpill prof spetsialist finaal lõppvõistlus palsam õlidest koosnev puumahl, kosmeetikavahend
pilti. Kaks neist piltidest olid loodusest ja üks pilt taimestikul paiknevatest mardikatest. Viimane oli äärmiselt värvikirev. Üks kõige naljakamaid ja ehk imekspandavamaid pilte oli riputanud näitusele üles Karl Kallavuse poolt. Karl Kallavus töötab näituse osakonnas. Temalt oli näitusele pandud tervelt kuus pilti oma lemmikloomast, koerast nimega Rocco. Tegemist oli suure pikakarvalise valge koeraga. Arvan, et pildistaja on kindlasti suur loomasõber. Pilt jääajast, oli minumeelest üks kiftimaid, sest pilti saab mõista mitmeti. Kohati tundus mulle, et tegemist oleks külmunud veega, kuid tegelikult pikemalt pilti uurides selgus, et tegemis on siiski puuoksaga, mis on jääga ümbritsetud. Pildi autoriks oli Tiiu Pällo, "Jääaeg". Seejärel oli koondatud kokku erinevatelt autoritelt pilte maailmast. Pilt Mont Blancist, Kreekast, Türgist, Sitsiiliast, Veneetsiast
valgusolukorrast. [4][5] Pilt 5. Vee voolamine pikemat säriaega kasutades. Pilt 6. Vee voolamine lühemat säriaega kasutades. 7 Avaarv Avaarv kontrollib, kui suur kogus valgust jõuab filmini või sensorini. See määrab ära pildistatava objekti teravuse ehk teravussügavuse pildil. See tähendab seda, et ava määrab ära milline osa pildistaja ja lõpmatuse vahele jäävast alast on terav. Mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Kui ava on väiksem, siis mahub sinna vähem valgust ning taust ja pildistatav objekt tunduvad mõlemad teravamad. Kui aga avaarv on väike (ava on suurem), siis jõuab sensorini suurem kogus valgust ning pildistatav ese või inimene on pildil teravam kui taust või muud objektid fotol. [4][5] Avaarv f22 f16 f11 f8 f5,6
Illustreerivat materjali ei ole otstarbekas põhiteksti lükkida, vaid see paigutatakse lisadena töö lõppu. Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. · Kasutada võib erinevaid allikaid, kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib suulisi allikaid nagu: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 3. helilindid; 4
noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist ekstravertsust, Suburgil samas vaevumärgatavat nõtkust, introvertsust. Suburg ja Under sarnanevad samuti vaibumatult otse kaamerasse vaatamises; Koidula vaade on veerandprofiili seatud, vältimaks otsekommunikatsiooni. Kui otsevaates kehastub suurem eneseteadvustus, siis kõrvalevaatamises väljendub pigem ebakindlus. Muidugi võis olla määrav pildistaja otsustus, aga siiski seisame vastamisi statistilise faktiga. Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist erandlikku jäädvustust arhetüüpses (läänelikus) mõtleja-poosis. Võime kõrvutada ka portreefotosid, sj Suburgist täisfiguraalse ülesvõtte suurendusena. Koidula uhkustab Jeanne d'Arc'iliku hoiakuga, Underi panuseks on Raffael'ilik teravalt läbitungiv ja arvustav pilk. Noorukeses Suburgis hoomab sihikindlust
Siit võib järeldada, et fotograafia nagu hiljem, 1930.aastatel resümeeris Walter Benjamin mitte ainult et ei "mahtunud" olemasolevatessearusaamadesse kunstist vaid muutis kogu senist kunsti. Uus nägemine 1938. aastal nimetas Lazlo Moholy-Nagy fotograafiat uueks nägemiseks, sest pilt, mis avaneb läbi kaamera, erineb tõelisusest . Tänu kaamerale sündis uuriv vaade, sest silma läätse täiendati tehnilise läätsega. See omakorda tekitab pildi vaatajas pildistaja juuresoleku tunde. Vaataja vaatab fotol seda, mida keegi teine on näinud ja kodeerib nähtut. Selline reflektiivne vaade raamistab objekti. Kuna fotot saab igaüks ise käes hoida, siis on vaataja pildile lähemal kui kunagi varem. Foto koode on raske avastada just seetõttu, et vaatajale tundub nagu tema pilk ühtiks kaamera pildiga. Selle taga on aga tõdemus, mille kohaselt ,,usume kui näeme". Kaamera poolt pakutu paneb inimesed unustama, et see ei ole nende loomulik nägemine
1. Taust, heledal hobusel tumedam taustsein, tumedamal hobusel vaja heledamat tausta(panoraam) 2. Lakk peab olema teisel pool 3. Kõik neli jalga peavad olema nähtaval 4. Kael ja pea õigel kõrgusel 5. Pildi hetkel peab esitaja taganema, jääb ainult ratsmetega ühendusse. 6. Ka esitaja peab olema korralikult riides. Tagasihoidlikult aga meeldivalt. Jalas peavad olema korralikud ja ohutud jalanõud 7. Keegi peaks natuke tähelepanu tõmbama, et pea oleks veidi pildistaja poole. 8. Piltide järgi tehakse ka maalinguid Mõõtmete suhtarvud · Kõrguse pikkuse suhe keha pikkuse ehk formaadi index(kõige tähtsam). Selle saame kppk*100/tk. Kppk on enmasti tk suurem. Ainult paar puhtaverelist erandit on. Spordi ja kiirus hobustel ongi formaadi index 98-103. Veohobused,sammuhobused on 104-108. Kui index on 100 siis on ruut. Kui alla saja siis kerepõik on mõni cm väiksem, tema turjakõrgusest.(hobune lühhem
lisadena töö lõppu (ankeedid, pisitrükised jm). Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. Mõne kooli tavad näevad ette lisada töö lõppu koostaja foto ja paar teda iseloomustavat lauset. See on tore komme, eriti kui uurimistöö jääb mälestuseks kooli. Töö esitlus
annaabi.ee 
