koostada, luuakse lapsele korrektsed tekstinäidised. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas osas on aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Kujundatakse oskust järjestada pildiseeriat, järgides tekstigrammatikat. Järgneb analüüs, mille raames sooritatakse semantilist või keelelist verifitseerimist nõudvaid ülesanded, muuteoperatsioone nõudvaid ülesandeid, lause lõpetamise ülesandeid. Pildiseeriad järjestatakse, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-tagajärg seoseid. Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võetakse eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel- gitatakse, millistest osadest koosneb sidus jutuke, ning millest tuleb igas osas rääkida . Lähtutakse
suutnud enam maalida. Aasta hiljem armus Monet Alice Hoschedésse ning hakkas uuesti maalima ja tema maale saatis suur menu. 5. detsember 1926 suri Monet kopsuvähki. Ta suri Giverny´s, Prantsusmaal 86 aastasena. Maalisarjad ja maalid samast kohast Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. Tema maalisarjade hulka kuuluvad näiteks “Heinakuhjad”, “Roueni Katedraal”, “Vesiroosid”. “Kaljud Belle-lle´il” see ei kuulu küll seeria alla, kuid neist valmis Monetel 10 maali. “Storm at Belle-Ile” “Belle-lle, Rain Effect” “The Rocks of Belle-lle” “Coming into Port-Goulphar, Belle-Ile” Heinakuhjad Maalisarja “Heinakuhjad” kuulub 15 maali
sajandivah kuulsaim meister Lawrence- sai kõige otsitum portretist ing, "väike miss Murray". Blake-maalikunst, graafik, ka luuletaja, töödes tunda sümbolistlike jooni, "ammused ajad", "aadama loomine", on teinud illustrsarja jumalikule komöödiale. Wilkie- zanrimaalija madalmaade meistrite stiilis. Palju loomamaalijaid- Morland, Landscer, Ward. Constable- maastik, alustas madalmaade meistrite mõju all, hiljem omalaadne stiil. Pildiseeriad-sama objekt erineva nurga alt, pööras tähelepanu valgusele, atmosfäärile. Peetakse impr eelkäiax. Turner- maastik, erilised efektid maastike kujutamisel. VENE KUNST- 18, 19 saj.venemaa lülitus euroopalikku kultuuriellu peeter esimesega. Peamiselt tegelesid kunstiga välismalastest meistrideelkõige prantslased. Levitski. Töödes oli tunda rkokoolikku mõju. Kokorinovi portree.Kiprenski-algul mõjut romantismist, hiljem akadeemiline kunst,"Puskini portree"
heinakuhjad.Oma elu jooksul oli ta varemgi ühest motiivistmitu pilti maalinud.Kuid nüüd uuris ta valguse mõju erinevatel kella-ja aastaaegadel peaaegu teaduslikult.Tema kavatsuse kohaselt tuli kõik pildid koos üles riputada,nii et vaataja näeks,kuidas valgus aja jooksul muutub.Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. 1891.a. avatud näitusel Pariisis olid Monet` isiknäitusel väljas korraga 15 maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.Sellel isikunäitusel oli suur menu. "Heinakuhjad. "Heinakuhi hommikul. Suve lõpp" Suve lõpp" "Lumised heinakuhjad päikeseloojangul" Reisimuljed 1892.a. reisis Monet Roueni
seeria. 1950.aastatel loodud skulptuurid on inspireeritud laste mänguasjadest. Sõjajärgseid töid: "Sõda" (1952), "Korea veresaun" (1951), "Francoise lillena" (1946), "Jõuluvana" (1953), "Claude joonistamas, Francoise ja Paloma" (1954). Hiline looming 1954-1973. Elu lõpupoole tabas Picassot loomepalang. Ta püüdis kinnitada, et ta võimed pole langenud , töötades üheaegselt mitme teose kallal, maalides päevas kuni viis pilti. Hilisloomingus kujunesid pildiseeriad, milles ta töötles ümber kuulsate eelkäijate maale. Ta lõi variatsioone El Greco, Delacroix',Manet, Courbet' ja Poussini teostele. Picasso töötas joovastunult sulgedes end villa pööningule, et maale uuesti ja uuesti tõlgendada. Kunstniku produktiivsusel ei paistnud olevat piire. Tema kuulsus oli selleks ajaks kasvanud enneolematuks. Ta seadis nüüd endale piiranguid ja keskendus kunstiajaloos käsitletud teemadele: maskeraadid, armastajapaarid, mantlimotiivid, aktid ja autoportreed
Kuna see 23 ei olnud kokkulepitud pildistamine küsisin enne pildistamist luba. Kõik pildid tulid väga erinevad ja toredad. Valguseks olid laelambid ja loomulik valgus aknast. 5.19. Pildista modelli nägu alates kulmujoonest Kui pildistad sellise kompositsiooniga tuleb pilt väga malbe ja meeldiv. Samuti on see üks variantidest, mis teeb fotograafi pildiseeriad mitmekesisemaks. 5.19.1. Praktiline töö Selline lihtne muudatus tegi karmist ilmest automaatselt leebema ja meeldivama. Pildi tegemisel kasutasin ainult loomuliku valgust, kuna see oli pilvise ilma tõttu pehme ja tekitas minimaalseid, aga kontrastseid varje. 5.20. Käed portreepildil Mõnikord võib väiksemgi detail mõjutada pildi välimust. Käed ja sõrmed tihtipeale annavad teada, kuidas ülejäänud keha ja mõistus ennast tunnevad.
Kasutatud kõnetesti tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega. Kompleksele kõneuuringule järgnes tekstiloomeoskuste arendamise periood (lapse vanus 8,2). Uuringu ja õpetamise perioodi vaheline aeg venis lapse sagedaste haiguste tõttu. Käesolevas töös kasutati enne ja pärast intensiivset arendamisperioodi tekstiloomeoskuse taseme uurimiseks vahendamata ja vahendatud jutustust pildiseeria toel (vt lisa 1). Jutustamisaineseks olid mõlemas testis viiest pildist koosnevad pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning „Palliligu“ ja Tuvi lugu“ (vahendamata jutustused) (vt lisa 2). Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste
dokumenteerimisest, et saada ülevaadet inimeste toitumis- ja igapäevaelu harjumustest. Pildistamine on alanud haigusest teadasaamisega ning pildid väljendavad antud hetke meeleolusid. Piltidele on lisatud enesetunde kirjeldusi, informatsiooni arstidelt, kaasinimeste reaktsioone ja tundeid. Pildistamine on toimunud läbi kogu haigusega võitlemise perioodi, läbi hirmu ja valu, lootusetuse ja elulõpu mõtete. Pildiseeriad moodustavad omamoodi haiguse perioodi päevikud ja kirjeldavad koos keha muutumisega autorite enesetunde muutusi kuni oma olukorra aktsepteerimiseni. Selline terapeutiline töö on olnud suureks abiks haigusega võitlemisel. Samas on see aidanud aru saada, et vaatamata haigusele on inimene ikka seesama, kes enne neid traumaatilisi sündmusi. Fototeraapia sobib kõigile inimestele sõltumata vanusest või soost. On võimalus teha nii individuaaltööd kui grupitööd
erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. Edouard Manet, Manet segas endiselt värve paletil , kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni. Tema peateemaks olid inimesed. Claude Monet, Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. Auguste Renoir, Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega. Valguse mäng heledate ja tumedate värvilaikude vahel paneb inimfiguurid ja nende ümbruse justkui värelema. Maalitud on pehmete pintslitõmmetega, inimesed edasi antud ähmaste, hajutatud piirjoontega.
oleks nagu ise uurimisvahendiks ja selleks fotografeeriti ja filmiti igapäevast käitmust. Kaamerate abil vaadeldakse ja seal kogutud materjalist avastataks eluolulised kultuurinähtused. Bateson viis läbi rutiinset pildistamist ja filmis sagedalt, kõike tihti ilma lavastamiseta, et saada pildile spontaanne tegevus. Mead tegeles väikeste beeebidega ja kirjeldas nende suhteid täiskasvnutega, kuidas toimub interaktsioon. Ehk, mis meetoditega lapsi kasvatatakse. Võrreldati pildiseeriad ja filmilõike ning 9 tehti analüüs. Eeldati, et fotodel ja filmilõikudel näed seda, mida palja silmaga ei jõua märgata nt detailid, mida saab siduda kirjalike märkmetega. Uuritavate enda tõlgendust ei küsitud, taheti alateaduslikku süsteemi näha vms. Päevikus on märkmed, milline visuaalne asi millise märkmega sobib vms. Tulemus oli raamat ,,Bali iseloom"..
annaabi.ee 
