Kõnnib Joonistab Ehitab koos Sõnastab ja Suudab ise teiste poomil kolmnurka looga, mida järgib lastega tutvuda Käelisus on Lõikab välja juurde püsivalt Ei vaja pidevat välja lihtsaid jutustab rühma täiskasvanu kujunenud kujundeid Jutustab reegleid juhendamist ja (vasaku ja Ehitab koos pildiraamatu Mängib heakskiitu parema looga, mida loo ümber ja püsivalt üksi käeline) juurde näitleb 20 minutit MÄNGIB KOOS Hüppab jutustab Mäng on Oskab TEISTE kaugust ja detailsem ja vestluses LASTEGA hüppenööriga rohkem nagu oma korda ÜHISMÄNGE, Suudab palli päris oodata
5. Teose kunstilised iseärasused: jooni alla selles esinevad jooned. Ekspressionistlik kirjandusmeetod, tegelase sisemonoloog, tegevusaegade vaheldumine, täpne ajastu ja olustiku kirjeldamine, iseäralik keelekasutus, autobiograafilisus. 6. Kõige mõjuvamad kohad, mis tundeid ja mõtteid teos tekitas. See oli minu arvates mõjuv koht, kui minategelane küsis vanaemalt, miks ta metsavendasid üles ei anna. Teine mõjuv koht minu jaoks oli see, kui minategelane leidis pildiraamatu, kus ülistatakse Stalinit. (Hiljuti oli ka ajaloos see teema, seega läks see kuidagi eriti hinge). Üldiselt raamat alguses mulle ei meeldinud, venis mingil moel, kuid hiljem süüvisin raamatusse rohkem ning see pani tegelikult mõtlema just selle üle, kuidas eestlased kunagi elasid. Ma ei kujutaks kunagi ette, et lähen poodi ning isa ostab mulle martsipanist looma ning ma hoian seda ning see tekitab minust suuremat rõõmu. Maailm on rohkem materialiseerunud ning asjad on kättesaadavad.
Oskas verbaliseerida seda, mis toimub välismaailmas, oskas mingil määral ka sõnastada oma soove ja tahtmisi(,,õpa", ,,ei tee"). Kasutas enamasti ühesõnalisi väljendeid, nimisõnu. Kõne mõistmisel toetus situatsioonile. Oskas erinevate fotode seast välja valida õigele soole vastava foto ("tädi"). 2) emotsioonid: Esinesid üllatus, huvi, viha, rõõm, vastumeelsus. 3) õppimine: ema matkimine, sõnade kordamine, pildiraamatu uurimine. 4) mängulised oskused: joonistamine/sodimine, mängulooma söötmine, verbaalne mäng - ema sõnade kordamine piltide vaatamisel. 5) käitumine: ilmnesid soole omased tunnused. Näiteks: poissi köitis televiisor, kui sealt kostus auto mootori müra. Ei reguleerinud veel oma käitumist. Iseseiseva tahte väljendamine - soov mitte magama minna ja valida ise raamat. 6) Suhtlemine ja kognitiivne areng: ema tähelepanu otsimine ja läheduse otsimine.
ja naeratab kõigile. 18.32 Liisa viiakse poti peale. Laps näitab selgelt oma tegevusega välja, et soovib hädale. Poti peal kordab jällegi talle tuttavaid sõnu. 18.36 Pildiraamatu vaatlemine, Laps palub, et keegi loeks sõnade väljaütlemine. talle raamatut, vaataks koos temaga pilte, jällegi tekib soov sõnu korrata, häälikuid välja hääldada koos vanaemaga.
Vahepeal nad puhkasid, siis püüdis minategelane lennukeid silme eest ära saada ema hirmutades. Jõe ääres jäi ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning mõtles hauast, millest naised rääkima jäid. See oli tapetud parteilase haud, kes oli surnud haarangus, mille järgi isegi aega arvestati. Mees maeti kuusikusse, isegi risti ei lubatud hauale panna. Minategelane läks ühe talu sirelilehtlasse, kuhu ta oli peitnud pildiraamatu. Ta vaatas pilte ja ootas, kuni ema taluni jõuab. Siis läksid nad koju. Ema hakkas pihlakatest moosi keetma, vanaema keetis suppi. Minategelane vaatas üle kõik asjad, mis kuulusid neile- lauad, kapid, surnud tädi peegel ning riided ja raamatud. Tulevikuasjad- apelsinimahl, nõudepesumasinad, külmutuskapid jne, olid neist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, ettekujutamatud. Ema kõrvetas moosi põhja. Minategelane süüdistas teda kõiges, ka enda olemasolus
autorite loomgn, suurenes tülkeraamatute arv. Saksamaa: · 1478-1488 esimene saksa lasteraamat Hingetrööst · 15.-16. Saj. Esimesed aabitsaraamatud 2.nn lendlehed omapärane nähtus saksa lastekirjanduses proosa või luulevormis lehed propageerisid kasvatusideesid. Tänu nendele ,,lendlehtedele" on säilinud saksa rahvalaulud. · 1569 Georg Schaller ,,Uus loomaraamat" saksa pildiraamatu eelkäija. · 1658 esimene lasteentsüklopeedia · 1772 lastekirjanduse algus Saksamaal I. Laste Nädalaleht Seejärel ilmuvad nädalalehed pealkirjadega, milles kordub sõna ,,Kinderfreund" (lastesõber) 9. C.Collodi Pinocchio mõjutusi lastekirjandusele(rääkiva nuku idee) Collodi loob selge eristuse õige ja vale käitumise vahel. Ta maalib väga nüri pildi iseloomujoontest, mis on püüdlusväärsed ja need, mis seda ilmselgelt pole. 19. sajandil oli ka
lüürika, draama) *kõik, mida laps loeb, ei ole ilukirjandus (reklaamid) Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lastekirjanduse puhul peab arvestama lugeja vanusega, sooga ning ideed peavad olema lihtsas vormis edasi antud. Arvestama peab ka lapse tähelepanuga. Täiskasvanukirjanduse puhul seda tegema ei pea. Missugune on lastekirjanduse liigitus huvieelistuste alusel? muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19
Kõnelemine vaadeldu ja loetu kohta; Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge häälduse annab küsimuste toel jälgimine teksti esitades. Kõne eri nüansside (tempo, arusaadavalt edasi hääletugevuse, intonatsiooni) esiletoomine õppeteksti, lugemispala, dramatiseeringus jm esituses. pildiraamatu, filmi ja Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, teatrietenduse sisu; koostab vabandust palumise, tänamise) valik suhtlemisel. kuuldu/loetu põhjal Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, skeemi/kaardi; teietamine ja sinatamine. Kõnelemine eri olukordades: jutustab loetust ja vestlus tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli läbielatud sündmusest;
tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill 6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja vastuvõttu leiab iga kodumaine lasteraamat. 1.2. Intertekstuaalsus Intertekstuaalsus on tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu tekstis. Tänapäeval räägitakse intertekstuaalsetest suhetest ka
annaabi.ee 
