Alle saavutas oma epigrammidega enamasti täistabamuse. Alle plahvatuslik temperament ja distsiplineerimatu anne ei kohanenud püsivamaks tööks, mistõttu ta värsside puhtvormiline külg pole viimistletult lihvitud. Pikematel 6 luuletustel puudub teinekord keskendatus, kuid alati korvavad vormilist krobelisust luuletaja elamuste esitamise siirus ja vahenditus, ta kujundite ere pildilisus, värvikas ja lööv sõnastus. Ainulaadseiks nimetati tema kirjanduslikke vaateid. Alle oli tähelepandavamaid epigrammi viljelejaid. August Alle suri Tallinnas 8.07.1952. Seotus kirjanduslike rühmitustega August Alle kuulus Eesti Kirjanikkude Liidu juhatusse ning kirjanduslikku rühmitusse Tarapita, mis tegutses aastail 1921-1922. Alle kuulus veel mõnda aega (aastal1919) kirjanduslikku rühmitusse Siuru. Luulekogu lähivaatus
1901-1941 pedagoog. ne ja mahukas looming. Jõululaulud, aastaaegade va- 1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo- mulik dünaamilisus ja pildilisus. Paljud luuletused vii- sistatud (R. Päts). Klassikalised aabitsajutud. Jüri Parijõgi Laste- ja noorsookirjanik, peda- Kujutab ilmekalt oma aja ühiskondlikku ebavõrdsust, 1892-1941 goog. Kirjanduskriitik ja teoreetikmoonaküla ja vabrikuasula poisse, kelle mängudes Pedagoog ja kooliõpikute autor. kajastub nende emade-isade raske elu. Omane tege-
Päts jt). o Üldtuntud on jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid, spordi- ja mängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest- lindudest kõnelevad luuletused. o "Nääritaadi ootel", "Tiliseb aisakell", "Korstnapühkija", "Varblane", "Linnuke", "Talispordilaul", "Poiste laul". · J. Oro luuletustes on lapsi köitev joon on dünaamilisus, ka värsside pildilisus neid lugedes saab manada silme ette teemakohase pildi, õigemini tekib see iseenesest. · J. Oro jõululaulud on saanud rahvaliku traditsionaali tähenduse. · Raamatukaante vahele jõudis lastelüürika alles 1967.a. pealkirjaga "Hiir rätsepaks". · Luuletuste kõrval on J. Oro kirjutanud palju värsslugusid, nt "Väikese Jässi imelik õhusõit" (1925), "Hiirepere" (1928), "Jahimees Juss" (1937).
paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja „Laste Rõõm” tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse toetaja J. Oro mälestust, edendamaks ja toetamaks eesti lastekirjandust. 17. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Nüüdislasteluulele on iseloomulik lihtsustatud riimiskeem, stroofivorm ja luuletuse pikkus.
- Algusperiood mõjutatud järelromantilisest luulest. - Kesksemad tekstid sajandi lõpukümnenditel. - Hilisluulele omane tundeintensiivsus ning kujundite mõjukus, mis on tugevalt kantud isiklikust traagikast, samuti sisseelamisest kodumaa saatusesse. - Epigoonlaste eeskujuks. - Loodusluule, armastusluule, kodumaa. - Aja edasiminekust tulenev traagika. - Kordumine, - Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide. - Pildilisus tuleneb realistlikkusest vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele.Isamaaluule seotud isikliku traagikaga. - Eesti eksistentsialism. Eesti eksistentsialismi tumeduse, traagika, valu rõhutamine. - Käsitletakse esimese eesti sümbolistina, kes tahtlikult või tahtmata lähtub Euroopalikust esteetikast. - N-E Liivi loomingu analüüs, kriitika, millega nad kanoniseerivad Liivi, annavad talle eesti kirjanduses tähendusliku koha.
Ernst Enno: „lillelallera“,Teemad: loodus, laste igapäevaelu,lihtne sõnastus, kõlapildid ,olemuselt unistajalik, empaatiline, soe,luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (esmatrükk 1957), „Puder“ (hiiretips läks…); „Juss oli väike peremees“; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…) Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“ 1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda). VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“Vaat, mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952) 2. Kersti Merilaas: kogud „Kallis kodu“ (1944); „Kui vanaema noor oli“ (1983) 3. Ralf Parve: õpetlik, pioneeriluule, koolielu. Kogud „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu
annavad lisamustreid müstika ja Ida-usundid. Aga kõigi teede algus on sügavamal, naha ja sõnade all. Maarja Pärtna - Ivaski luule taust on tema puhul oluline. ,,Saamises" (2015) toimub muutus. Inimeste portreteerimised ja sotsiaalsed teemad inimestega seotult tulevad esile. Eelnevalt ei osatud sotsiaalsuse teemat ette näha. Esimeste teostes olid looduse teemad ja looduse taustal mõtlemine. Eksperimenteerimised muusikaga. Muusikasse kirjutamise taotlus. Pildilisus ja visuaalsus luules. 26. Milliseid võimalusi poeetiliste maailmade suuremaks väljaarenduseks on näha uuemas eesti luules (Vahur Afanasjevi ja/või Andrus Kasemaa jt loomingu näitel)? Autorid, kelle puhul poeetiliste ruumide küsimus erilisel viisil välja tuleb. Nende kahe puhul torkab silma, et neil on seos Ida-Eestiga: Andrus Kasemaa pärit Alatskivi kandist, Liivi teemadel luuletanud algusest peale. Liivi temaatika ja maastike küsimus on talle mitut pidid oluline kogu aeg olnud
sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja teravuste roll suurem (kontrastid reliefsemad). Kolmandas perioodis muutud Lepik veel radikaalsemaks, kui ta oli 50ndatel aastatel. Ta hakkab moodsa luule keelt põimima eesti rahva- ja regilauluesteetikaga. Modernistlik muutus kirjanduses on internatisonaalse värvinguga, aga Lepiku puhul võib rääkida mingil moel rahvusmodernismist. Ta teksti tuleb sisse graafiline luule (pididmotiivid). Pildilisus(visuaalne komponent) avaldub ka muudmoodi, hakkab tulema nn värvilisi poeeme. Lepik on üpris irooniline ja kriitiline. 60ndate pagulasluulele on oluline ka kriitilisus. Üks Lepiku iseloomulikumaid tunnuseid võib olla ka elliptilisus (ei kirjutata täis lauseid, kuid konteksti kaudu võib aru saama, millest jutt on). Põhiline ja tuumosa on 50ndates ja 60ndates aastates välja pakutud. Neljas periood oleks enamvähem 70ndad ja 80ndad aastat
annaabi.ee 
