Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pilbastest" - 8 õppematerjali

Paber
2
doc

Paber.

Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts ­ sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett. Saadud kiudainele lisatakse vett, täiteaineid (mis teevad paberi tugevaks), vaiku (mis ei lase tindil läbi paberi imbuda), värvaineid (mis annavad paberile värvuse) ja teisi

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Puitkatus
22
ppt

Puitkatus

puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st. aeglaselt kasvanud okaspuust lhestatud pilbastest katuse iga on hinnatud 50-80 aastale. Seda tüüpi on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool. Lohandikud paigaldatakse katusele sarnaselt laudkattega - alumine kiht laotakse parajate vahedega, õõnestatud pool ülespoole, pealmine kiht laotakse alumise suhtes ülekattega.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
73 allalaadimist
Meteoorid
6
doc

Meteoorid

käitumist ­ tulemused viitavad, et Universumi paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust. Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast. Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Eesti mütoloogia jumalad
7
doc

Eesti mütoloogia jumalad.

viima. Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus, et kui Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta elama. Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb hingedeaeg. Jumalaga seotud rahvajutte: Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. /Piirsalu/ Tõnni vakka pidi ike kõigist asjadest sisse panema, muidu ei lähe korda. Vaimud viie siis jälle ära. /Karuse/ METSIK

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
28 allalaadimist
Puitkatused
16
pdf

Puitkatused

kohale teistpidi kui kõik teised read – kumerus allapoole. töömahukas. ● Tulemuseks on ilusam katus – räästas ei vaju alla. ● Kvaliteetse, st aeglaselt kasvanud okaspuust lõhestatud pilbastest katuse iga on ● Kui esimene rida on täispikkadest laastudest, lõigatakse teise rea laastud hinnatud 50–80 aastale. pooleks ja vastupidi – kui esimene rida oli poolikutest, on ülejäänud read

Ehitus → Ehitus
39 allalaadimist
Muusikaajalugu - viimane periood arvestus
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

Idiofonid ­ heli tekib materjali jäikusest 2. Membrandofonid ­ pingul nahk, mille vastu tagudes tekib heli 3. Aerofonid ­ tekitavad heli õhu võnkumise teel 4. Kordofonid ­ keelpillid · Idiofonid · Lokulaud (lokk, lokits, kola, kolk, kolklaud, orjapill) ­ signaalpill; kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust lauaga; igal perel oma signaalide süsteem; hiljem peremärkidega märgitud · Kromaatiline lokulaud ­ pilbastest valmis ehitatud; pilbaste pikkuse ja laiuse mõjul erinev heli; on juba viisipill · Triangel ­ mida väiksem triangel, seda kõrgem heli · Parmupill ­ valmistatud puidust või metallist; väike; erinevates helistikes; tuntud igas maailmajaos; mängiti pulmas, laatadel, kõrtsis jne. · Rütmipillid ­ juhuslikku heli tekitavad · Luuapill ­ luuavarre tagumine vastu maad, kaapimine · Pingipill

Muusika → Muusikaajalugu
27 allalaadimist
Metooridid
9
docx

Metooridid

paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust. Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast. Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
40
docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Lapsed veidi pelgavad teda, kuid ta on lihtsalt üks osa elust. Lapsi hirmutati viruskundraga. Eraldi võib lugeda ka õnnetoovaid majaloomi, kes ei ole küll koduloomad, kuid inimese juures elavad loomad. Nendeks võis olla näiteks majauss, nirk. Neile panti piima juua, neid toideti. Läänepoolses Eestis on laialt tuntud Tõnn, keda kutsuti ka kodujumalaks. (Pärnumaa, eriti Vändra ja Tori, Lõuna-Harjumaa, Viljandimaa). Tõnn oli seotud kujuga, teda tehti ise mingitest pilbastest. Valmistati inimesekujuline nukk, keda hoiti kindlas kohas Tõnnivakas. Sinna sisse viisid inimesed talle ande. Tõnn oli üldise õnne andja, kõiksugused taluelu ning viljakusega seotud valdkonnad. Tõnni puhul on märkimisväärne vastastikune seotus. Inimene on kohustatud Tõnnile ohverdama, kui seda ei tehta, siis võib Tõnn kätte maksta. Tõnnil on ka inimese ees kohustused ning kui ta neid ei täida, siis võivad inimesed teda karistada

Kultuur-Kunst → Kultuur
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun