11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30
Seejuures liigub laev mööda ringjoont vL L nurkkiirusega R . Et vaatleja näeb laeva liikumist mööda Maa pinda vastupäeva, on nurkkiiruse vektor ωL suunatud vaatleja poole. Joon 20 Vaatleme püsiva kursi ja kiirusega liikuvat laeva. Laeva nurkkiiruse vektor L on suunatud rist laeva pikitasandiga vasakusse poordi. Lahutame selle vektori kaheks komponendiks, millest üks m on p suunatud mööda tõelist meridiaani, teine, mööda paralleeli. Leidmaks kõik tundlikule elemendile mõjuvad jõud, tuleb joonisele lisada vektor 1 - Maa pöörlemise rõhtkomponent. Mööda meridiaani
veesurvel vastu. Pealpool veeliini võivad olla paigutatud hingedel veekindlad, mis on varustatud tiftidega (pins). 46. Teoreetiline joonis (lõigete nimetused), milleks kasutatakse Laeva ehitamise esimeses järgus joonestatakse laeva plaan. Kolm üksteise suhtes risti olevat lõiget annavad ülevaate laeva korpuse joontest – baatoks, veeliinid, kaared. Külgvaatele joonistatakse baatoksid (buttock planes), need on kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel pikitasandiga paralleelsete tasanditega. Poollaiusel kujutatakse veeliine (waterplanes), mis tekivad kere lõikamisel water line- ga paralleelsete tasanditega. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared (transverse sections), mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Nende lõigete abil koostatakse teoreetiline joonis. Teoreetilise joonise abil saab arvutada erinevate kõverpinnaga ääristatud kujundite mahtusi. 47. Kere koefitsendid.
Minimaalselt peab radaril olema 7 kaugusskaalat: 0,25; 0.5; 0,75; 1,5; 3;6; 12; 24 meremiili Liikuvad kaugusringid (VRM – variable range marker) Liikuv kaugusring võimaldab mõõta kuvaril kaugust kahe punkti vahel. Liikuvaid kaugusringe peab olema vähemalt kaks Elektrooniline visiir võimaldab mõõta suunda kuvaril olevatele objektile CCRP suhtes Paralleelindeksi joon (PI – parallel index line) Paralleelindeks joont on võimalik nihutada paraleelselt laeva pikitasandiga, samuti pöörata rõhttasandis igas suunas. Paralleelindeksi jooni peab olema vähemalt neli Avastatud objektide jälgimine Objekte saab saab jälgimiseks valida käsitsi või automaatselt. Käsitsi objekti valimiseks tuleb kursor aseta objektile ja vajutada objekti haaramise nuppu (acquire target). Umbes 30 sekundi pärast ilmub objekti juurde tema kiiruse vektor, mis 3 minuti pärast võtab stabiilse asendi. Atmosfääri mõju raadiolokaatori tööle
Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT) · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, PT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasapinnaga · veepinnaga ühtiva horisontaale tasapinnaga veeliini tasandiga Laeva kiirus · Laeva kiirus v laeva üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi. Mida suurem on laeva kiirus, seda suurem on tema veovõime, kuid seda suurem on ka kütuse kulu. Laeva projekteerimisel
12) Laeva madalikult vabastamiseks on vaja arvesse võtta ka lainete poolt avaldatavat horisontaalset tõukejõudu, mis leitakse valemite (17.10) ja (17.11). Samuti ei tohi unustada tuule takistavat või abistavat survet, mida väljendavad valemid: FA C A Amid U 2 10 3 [kN] (17.13) 2 kus C voolujoonelisuse tegur 0,8 pikitasandiga paralleelse tuulega 1,0 tuulega 300 pikitasandiga nurga all A õhu tihedus, 1,25 kg/m3, Amid laeva veepealse osa pindala projektsioon miidli tasandile [m2], U, tuule kiirus , [m/sek] või 2 3
Soringute tugevus ja paigutus peab olema selline, et lastile mõjuvate püst- ja põikjõudude toimel last ei hakkaks libisema ega kaaduma. Libisemist takistavate soringute ja teki vaheline nurk ei tohi ületada 25°. Kaadumist takistavate soringute ja teki vahelise nurga väärtus jääb 45...60° vahele. Teraserullide stoovimine ja kinnitamine Teraserullid stoovitakse trümmi põhja korrapäraste kihtidena poordist poordini, kusjuures rullide teljed on paralleelsed laeva pikitasandiga. Alumise kihi rullide alla lüüakse puust kiilud. Kui terase rullid moodustavad trümmis ainult ühe kihi, stoovitakse poordide äärde ja rullide rea keskele nn. lukustavad rullid (locking coils), mis oma raskusega hoiavad teisi rulle paigal. Kui teraserullid moodustavad mitu kihti, täidetakse rullidevahelised ja rullide ning poordidevahelised tühimikud puittugedega. Pehmete vahekonteinerite stoovimine ja kinnitamine Enne lastimise algust peab kaptenil olema teada:
annaabi.ee 
