Tallinna toomkirik · Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas.Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keska...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. Click to edit Master text styles
aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. lejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Selliselt 15. sajandil valminuna on kiriku põhikehand säilinud põhiliselt ka täunaseinas, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on
kujundus ja võlvistik. Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus tehti Katariina kiriku juures ehitustöid, allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana ümber. Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha. Katariina kirik oli 15. s algul ilmselt kodakirik (aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika jaoks). Roidekatkete järgi võib oletada, et seal oli tähtvõlve (võibolla kooris), pikihoonel võisid olla servjoonvõlvid (detaile pole säilinud). Oma praegusel kujul valmis kirik 15. s esimesel poolel, mil hoone ka võlviti. Tõenäoliselt oli see kodakirik. Polügonaalne koorilõpmik on ehitatud hiljem kui muud kiriku osad, aga üsna vahetult pärast. Kiriku koorialuses keldris hoiti Jumalaema altarit, millele annetati palvusi (sissetulekuallikas), samas hoiti ka linna suurtükke. Lääneportaalid on erandlikud kogu Eesti, aga eriti Tallinna raidkunstis
kohtu- ja turuhooned. Varakristlik kirik algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega. ( aatriumiga), kuhu viis tänavalt värav. väravavastas küljel on pääs kirikusse. Kiriku pikihoone on jagatud kolmeks või viieks lööviks. Kesmine lööv on tunduvalt laiem ja kõrgem külglöövidest. Kesklöövi ülemises osas on aknad. kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept. Ristumiskohas pikihoonel ja ristihoonel on kooriruum, seal paiknes ka altar. koori taha jääb poolümarväljaehitis ehk apsiid. muust kirikust eraldab seda triumfikaar, seal asus aken. KIRIKUD IDA LÄÄNE SUUNALISED. Altar / apsiid jääb alati itta. Uks ehk protaal alati läände. hommikuste jumalateenistuste tõttu. varakristlased ei osanud võlvida. Tolleaegne kirik lameda puulaega. Basiilika põhiplaan ( kiriku) kujunes välja Roomas ja levis siit mujale; on aluseks Lääne-Euroopa kirikuarhitektuurile
aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. Ülejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks. Võimas
annetajate ja koguduse ühise töö vili, arvukate kõrgete külaliste ja suure rahvahulga osavõtul. Uuele kogudusele toodi rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja karikas. Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustaud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintelpaiknevad ümarad roosaknad- vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekesstiilis puust ehisraamistik. C. A
Hoone paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Pikihoone ja koori katusel on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver, käärkamber ja lõunaeeskoda on kaetud värvitud tsingitud terasplekiga. Pikihoone ja koor on kaetud ruumile ilmaliku ilme andva puidust silindervõlviga, mis on kooris krohvitud, pikihoones katud papiga. Pikihoones ja kooris on papiga kaetud laudpõrand. Siseseinad on krohvitud lubikrohviga ja värvitud lubivärviga. Pikihoonel on 1994-1995. aastatest pärinevad ristkülikukujulised kaheksaruudulised aknad, millele lisanduvad seespool Urmo Rausi vitraažid 2000-2001. aastatest. Samast ajast on ka käärkambri 6-ruudulised ja lõunaeeskoja 3- ruudulised aknad.25 39 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA 37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA Kiriku sisustusest on ja inventarist on kunstimälestiseks tunnistatud kokku 46 objekti.
annaabi.ee 
