3. Morgan tegi katseid äädikakärbestega, kuna neil on palju selgelt väljenduvaid tunnuseid. Ta tegi katseid kahesuguste äädikakärbestega. Ühed olid halli keha ning pikkade tiibadega ning teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid ning esimese põlvkonna sai kõik hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid:halle pikatiivalisi ning musti lühikeste tiibadega, vähesel määral esines ka kombineerimist: halle lühitiivalisi ning musti pikatiivalisi. Ta jõudis järeldusele et keha värvust ja tiivapikkust määravad geenid paiknevad ühes kromosoomis ning päranduvad seetõttu aheldunult. MORGANI SEADUS: ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 4.inimesegeneetikas kasutatakse geneoloogilist meetodit
keha ja pikkade tiibadega, teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid omavahel ja sai esimeses põlvkonnas kõik hallikehalised pikkade tiibadega järglased (see tulemus oli kooskõlas Mendeli I seadusega). Esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid: halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Lisaks neile esines vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. 6. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 7. Milliseks oleksid kujunenud Mendeli dihübriidse ristamise tulemused, kui
keha ja pikkade tiibadega, teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid omavahel ja sai esimeses põlvkonnas kõik hallikehalised pikkade tiibadega järglased (see tulemus oli kooskõlas Mendeli I seadusega). Esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid: halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Lisaks neile esines vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. 6. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 7. Milliseks oleksid kujunenud Mendeli dihübriidse ristamise tulemused, kui
selgelt eristuvad tunnused (silmade värvus, tiibade kuju ja suurus, tagakeha värv); äädikakärbse geenid on kaardistatud (on teada, mis kromosoomide piirkonnas mingid geenid esinevad); neid on lihtne ja odav pidada; äädikakärbsed paljunevad kiiresti, uus põvkond 3-4 nädalaga; neil on põlvkonnas palju järglasi; äädikakärbes on geno- ja fenotüübiliselt väga läbi uuritud; tänapäeval kasutatakse neid geneetilises arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan ristas halle pikatiivalisi mustade lühitiivalistega. Kõik tulid hakkid pikatiivalised. Kehtis Mendeli I seadus. Kui ristas halle pikatiivalisi omavahel, siis oodatud lahknemist ei toimunud. Kromosoomiteooria põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati suurem kui kromosoomide arv 3. ühes kromosoomis on palju geene, mis asuvad lineaarses järjestuses 4. ühes kromosoomis päranduvad geenid koos ehk aheldunult 5
tal öeida ka mõned mustakehalised lühikeste tiibadega kärbsed. Ta ristas neid omavahel ning sai esimeses põlvkonnas hallikehalised pikatiivalised järglased. Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete kontrollkatsetega jõudis Morgan järeldusele, et kehavärvust ning tiivapikkust määravad geenid peavad paiknema ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Kui aga ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad tingimata koos, siis peaks hall
tal öeida ka mõned mustakehalised lühikeste tiibadega kärbsed. Ta ristas neid omavahel ning sai esimeses põlvkonnas hallikehalised pikatiivalised järglased. Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete kontrollkatsetega jõudis Morgan järeldusele, et kehavärvust ning tiivapikkust määravad geenid peavad paiknema ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Kui aga ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad tingimata koos, siis peaks hall
fenotüübiliselt (tunnuste alusel) väga läbi uuritud ja geenid on kaardistatud 7. ei pälvi loomakaitsjate tähelepanu Tema eesmärgiks oli katseliselt kontrollida Darwini evolutsiooniteooriat, kontrollimiseks ristas eri tunnustega äädikakärbseid ja uuris tunnnuste kujunemist järglastel. Mendeli seadused olid selleks ajaks taasavastatud P: Hall pikatiivaline x must lühitiivaline F1: hallid pikatiivalised (tõestas esimese mendeli seaduse kehtivuse) F2: 3 osa halle pikatiivalisi : 1 osa musti lühitiivalisi (puuduvad mustad pikatiivalised ja hallid lühitiivalised). Teiste tunnuskombinatsioonide valimisel mendeli 3. seadus kehtis, nendest andmetest lähtuvalt kujundas ta kromosoomiteooria, millel on järgmised põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati oluliselt suurem kui kromosoomide arv 3. järelikult ühes kromosoomis on palju geene (inimesel 46 kromosoomi, 32 000 geeni) 4
A B a b Trans-asendis aga mõlemas kromosoomis üks dominantne ja teine retsessiivne geen: A b a B Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBb x aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, millised esinesid vanematel, asuvad need geenid ühes kromosoomis ja nad on aheldunud. Geenide ahelduse olemuse tegi Morgan kindlaks katsetes äädikakärbestega. Ta ristas halle pikatiivalisi (dominantsed homosügootsed) kärbseid mustade lühitiivaliste kärbestega. Esimese põlvkonna järglased olid kõik ühetaolised - hallid ja pikatiivalised (vastavalt Mendeli I seadusele). Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saadud nelja erineva fenotüübiga järglasi 9:3:3:1, vaid peamiselt halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Sellise tulemuse põhjal järeldati, et kehavärvust ja tiivapikkust määravad geenid peavad asuma ühes kromosoomis ja
(4paari), kärbestel on selgelt eristuvad fenotüübilised tunnused (tagakeha värvus, tiibade asend ja kuju, silmade värvus), paljuneb kiiresti ja annab suhteliselt arvuka järglaskonna, äädikakärbse geenid on kaardistatud, odav üleval pidada ja loomakaitsjad kärbeste heaolulie erilist tähelepanu ei pööra. Siiani oluline objekt arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan alustas oma uurimistööd klassikalise dihübriidse ristamisega. Halle pikatiivalisi ja msti lühitiivalisi kärbseid ristas. F1 põlvkonnas kõik hallid ja pikatiivalised ja F2 põlvkonnas tuli tõrge: jaotumine kaheks: hallid pikatiivalised 3osa ja mustad lühitiivalised 1 osa (Mendeli kolmas seadus ei kehtinud). Valis ka teisi tunnuspaare ja osade puhul tuli mendeli kolmas seadus toimis ja osade puhul ei kehtinud. Loodi kromosoomide teooria: 1) geenide arv ületab alati kromosoomide arvu, 2) ühes kromosoomis on palju geene,
annaabi.ee 
