Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine ja ülestõusu juht sai Rootsi riigi eestseisja tiitli. Võitlused 16.sajandi algul 16.sajandi esimestel kümnenditel kujunes Rootsi ühiskonnas välja kolm poliitilist suunda: 1.Uniooni pooldajad, põhiliselt see osa Rootsi kõrgaadlitest, kellel oli läänivaldusi mõlemas riigis
Puuoksade kojutoomist on täheldatud esimesena almanahhides aastal 1494. 1600-ndate aastate kohta on tehtud märkemeid, et sel ajal kaunistati kuusepuid tubades õuntega. Jutud jõuluvanast ( Santa Claus) pärinevad legendide põhjal, mis ümbritsevad tagasihoidlikku ning alandlikku Püha Nikolast (Saint Nicholas), kelle pidipäeva pühitsetakse 6. detsembril. Püha Nikolas oli neljandal sajandil piiskop, kellest sai laste kaitsepühak. Saksamaal ja Poolas poisid riietusid piiskoppideks ja kerjasid almuseid vaeste jaoks. Hiljem Kristuse lapsed ( the Christkindlein ) ütlesid, et nad on saadetud Nikolase poolt. Püha Nikolast ( Sant Nicholas ) hakati tundma jõuluvana ( Santa Claus) nime all. 3 Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Varajane suvkuumus mõjutab jõulude tähistamist Austraalias palju. Paljud austaallased veedavad
Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus
inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid üks vusserdajast väiksem jumalus, keda võidi samastada ka Vana Testamendi Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas koguduses apostlite pärimust, mis on saanud avalikuks kogu maailmas. Me võime nimetada neid, kes seati apostlite poolt piiskoppideks kogudustes, ja nende järeltulijaid meie päevadeni välja. Nad ei õpetanud ega teadnud midagi sellest, millest need ketserid jauravad. Oletagem, et apostlid teadsid peidetud saladusi, mida neil oli kombeks anda eraviisiliselt ja salaja edasi "täiuslikele". Kindlasti oleksid nad siis andnud need üle just neile, kellele nad olid usaldanud ka kogudused. Sest nad ju tahtsid, et nende järeltulijad oleksid kõiges täiuslikud ja laitmatud." V: Irenaeus 12
Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo. Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert(asutas 1201 Riia linna, liivlaste muistse kaubakeskuse küla Rige kohale; rajas 1202 vaimuliku rüütliordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk mõõgavendade ordu).Alberti ajal pöörati vägivaldselt ristiusku ka lätlased ja eestlased. Eestlaste, liivlaste ja lätlsaste ristiusustamist me tunneme lätlsaste preestri Henriku Kroonika alusel. Muistse vabadusvõitluse põhiperioodid: 1. 1208-1212.a- vastastikuste rüüsteretkede periood 2. 1215-1221.a
Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa. Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis. Frangi riig lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid oma vasalle kõrgetele kirikukohtadele. Ilmalikud sõjamehed said piiskoppideks ja abtideks, kes huvitusid rohkem sõjaasjadest. Kui paavst kannab epas mitrat, siis see on vaimuliku võimu märgiks ja kui tiaarat, siis see on ilmaliku võimu märgiks. 4-5 saj rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel- Rooma kiui pealinn ja Püha peetrus, kui kristluse asemik ja I piiskop. Paavstiriik tekkis 756, kui frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobarde(idagermaanlased) kesk-itaalia alasid ja andisd need üle paavstile
Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus.
Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus.
piiskopkondadest, siis tuleb vahet teha piiskopkonna kahetähenduslikkusest. Piiskopkond - piiskopkond kui territoorium, kus kehtib piiskopi vaimulik õigus - tiötsees - piiskop kontrollib regulaarselt kõiki kirikuid ja omab teatavat maksuvõimu selle piirkonna üle. Teine tähendus see, kus piiskop ilmalikult valitseb, piiskop ei pea olema ilmalik valitseja, kogu Euroopa mastaabis on see erandlik, pigem Saksamaale iseloomulik, mõnikord on ajalookirjanduses selliseid piiskoppe nim ka vürst-piiskoppideks, ametlikult sellist terminit ei ole olemas. Eestis oli tegu 2 piiskopkonnaga - Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, saksa päraselt nimetatakse seda alaga ka "Stift" - asutus. Keskaegne kiriku valitsemine nägi välja niimoodi, et kõik alad jagunesid täpselt piiritletud piiskopkondadeks, need olid jagatud provintsidesse. Peapiiskopi kontroll piiskoppide üle on puhtvaimulik, mitte ilmalik. Riia peapiiskopil oli
Esimeseks piiskopiks oli Engelbert (1234-1242), kuid kuralased alistati lõplikult alles 13. sajandi lõpuks. Esimesed aastakümned olid ebakindlad, sest kurelased tõusid mitu korda üles. Tänu ebakindlusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees Saksa ordu ja piiskopi vahel, Saksa ordu sai 1/3 ilmaliku alast, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid said 2/3. Kuramaa oli kõige nõrgem ja langes pea Saksa ordu mõju alla. Valitsemine: Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid. Toomkapiitel oli inkorporeeritud ordusse. Likvideerimine: Kuramaa piiskop müüs oma valdused 1559. aasta lõpul hertsog Magnusele. Magnus valitses aastatel 1570-1577 Moskva tsaaririigi vasallriigi Liivimaa kuningriiki, kuid pärast Liivi sõja lõppu lahkus Põhja- Eestist ning asus 1578. aastal Kuramaale ja tunnistas end Rzeszpospolita vasalliks. Ta säilitas oma Kuramaa valdused kuni surmani 1583. aastal. Seejärel langesid Kuramaa valdused Poola-Leedu kätte
annaabi.ee 
