Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslaste eest salajas. Jüripäev oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine
ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebastabiilne. 13. sajandil Harjumaa ja Virumaa vallutanud ja need Eestimaa piiskopkonnaks ühendanud Taani kuningriigi võim oli 14. sajandi keskpaigaks oluliselt nõrgenenud ning Taani vasallid Eesti piiskopkonnas olid jagunenud taanimeelseks ja saksameelseks kildkonnaks. Kuigi piiskopkonna keskuseks olev Tallinn oli lojaalne emamaale, moodustasid tervelt 80% maavasallidest sakslased. Kriisis olev Taani riik polnud võimeline Eesti piiskopiriiki valitsema ning kohapealsed suurvasallid hakkasid aktiivselt oma huve taga ajama
.................................................LK 9 Kasutatud materjalid .........................................................LK 10 Koolide tekkimine linnades Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare Lääne piiskopkonnaks. Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist (toom)skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks. Esimesed toomkoolid
Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks
Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel
mõistetakse poliitilis-territoriaalset tervikut 13.16. sajandini, mis hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Põhja-Läti alad. Või nagu baltisaksa ajaloolane Leonid Arbusow määratleb meie kodumaa toonast poliitilist kuuluvust: ,,Saksa koloonia Liivimaa, mis 13. sajandist alates kuulus Saksa Rahva Rooma Riigi osana Rooma kirikule ning oli pühitsetud Neitsi Maarjale." (Arbusow 1921:1.) Liivimaa oli jaotatud viieks piiskopkonnaks (kus asusid ka reformatsiooni esirinnalinnad Riia, Reval, Dorpat) ja need oli maksukohuslased, kusjuures maksud, mis laekusid paavsti rahakassasse olid Arbusowi sõnul väljakannatamatult kõrged (samas: 5-6). 16. sajandi alguseks elas kogu Eesti maa-alal ca 200 000 inimest. Linnadest oli Liivimaal suurim Riia oma 12 000 elanikuga, Tallinnas elas ca 7000, Tartus ca 5000 inimest, kusjuures linnades elas ca 8% rahvastikust. Tallinna elanikest moodustas ligi pooled eesti
Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel
1208 Sakslaste sissetung Eestisse. Kestis ligi 20 aastat. 1224- Mandri-Eesti alistamine, Saaremaa- 1227. Hakkas arenema keskaegne Euroopa õigus. Liivimaa konföderatsioon- Eesti ja Läti territoorium. Eestis ilmalik võim ja kiriklik võim. Ilmalik võim- Põhja-Eesti (Taani kuninga võimu all); Tartustift (Tartu piiskop ilmalik valitseja); Saare- Lääne stift; ordu maad (kõik ülejäänud). Peale selle oli veel kiriklik võim. Eesti jagunes kolmeks piiskopkonnaks: Tallinna piiskopkond (kiriklik võim üle terve Põhja- Eesti); Tartu piiskopkond (ka Tartu ümbruskond); Saare- Lääne piiskopkond (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu). Tekkisid ka kohalikud kodifikatsioonid: 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. Maaõiguse kodifikatsioon- Saare- Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon. Koosnes kolmest raamatust- eraõigus, kriminaalõigus, mitmesugused õigusküsimused ja lääniõigus. Maaõigus oli vastava territooriumi kohalik õigus,
See, et peapiiskopid kolisid linnadest ära hiliskeskajal, Riia peapiiskopi lemmikresidentsid olid Koknese ja Rauna. 1374 muudeti Riia toomkapiitli reegel augustiinlikuks?. Mis puudutab kapiitli igapäevast elu, siis augustiinlaste ja saksa ordu reeglid väga palju ei erinenud. Üldse seda on hinnatud, et Riia toomkapiitli kuulumine Saksa Ordusse jäi pigem formaalseks asjaks. Saare-Lääne piiskopkond - esineb sellisel kujul ainult ajalookirjutises, tollal ajal nimetati seda Saaremaa piiskopkonnaks. Saaremaa piiskopiks nim 1228 Gottfried (tsitertslaste ordu munk), aga ta ei saanud oma ametit tegelikkuses pidada. 1234 rajas Modena Wilhelm selle uuesti. Tõenäoliselt kõige pealt oli ette nähtud, et keskus on Lihula linnuses, mis oli aga jagatud Ordu ja piiskopi vahel, otsustas rajada oma keskuse Vana-Pärnusse. 1263 Pärnu rüüstati ja põletati samaitide ? poolt ja jäeti piiskopkonna keskuseks maha, keskuseks rajati Haapsalu, rajati toomkapiitli jaoks kloostri moodi linnus
annaabi.ee 
