Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem 4) Valdemar II 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti. Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga. Peeti mitmeid sõdu Eestlastega aga edutult. Kutsuti appi Taanlased. Taanlaste abiga vallutati mandri Eesti. Algas võidu ristimine. Viimane mitte-ristiusku paik oli Saaremaa mis ka alistati aastal 1227. Eestlased jäid ilma vabadusest ja nad sunniti ristiusku.
10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia. Otto I krooniti aastal 936 Saksa kuningaks. 962 a. krooniti ta Püha Saksa Rooma keisririigi keisriks. Püha Saksa Rooma keisririik kestis kuni aastani 1806. Milest olid 11.-13. sajandil Paavsti ja keisrivõimu omavahelised vastuolud tingitud ja kuidas need lõppesid? Keiser tahtis ise riiki valitseda roomaõiguste järgi, aga Paavst arvas, et tema peab olema see, kes määrab piiskope ametisse ja et temal on võim selle pärast, et nemad on Püha Peetruse järeltulijad. Too välja ristisõdade põhjus, ajend, paavsti ja linnade huvid ning tulemused ja tagajärjed. Põhjus- Paavst tahtis oma võimu kehtestada Ajend- Kristuse haud oli moslemite käes 3.2 Saksamaa 13.-16. sajandil 3.2.1 XIII sajand Keisrite ja paavstide vahelises võimuvõitluses tugevnes aadlike(rüütlid ja sõjamehed) positsioon. Ning keisrivõim riigis oli nõrgestatud.
Trükisõna üle kehtestati range tsensuur, polnud mingisugust arvamuseavaldust. Loodi ka lütseumidest ning ülikoolidest koosnev kesk- ja kõrgharidusesüsteem. Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope, nimetamine valitsusele, valitsus hakkas maksma ka neile palka. Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu:
kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne. Samuti usuvabadus. Napoleon aitas sõjakäikudega ja temale vastuseisus Saksamaal ja Itaalias Mõtestage lahti institutsioonid: kuningas, riigipea, parlament (2 koda), valitsus, kohalik omavalitsus. Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid, piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu Riigipea: kõrgeim positsioon riigis, üks või mitu isikut, oleneb riigivormist riigipea võim ja kohustused Parlament: seadusandlik võim Ülemkoda (mitmekojaline parlament) territoorium, liikmed nimetab kuningas Alamkoda (1-kojaline parlament) rahvas, valitakse tsensusepõhiselt Valitsus: on institutsioon, millele kuuluvad minstrid
Välja-rukis,karusnahad , kalad,ehitus-ja hauakivid, lina Sissetoodud-õlu, sool , heeringas , metall , vein Kaupmehed olid ühinenud seltidesse ehk gildidesse Käsitöö Meistriks saada oli raske. 18.12.12 Katoliku kirik ja usupuhastus Kohalik kõrgeim vaimulikvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16
ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele. Riigikiriku ajal arenes välja kiriklik astmesti ehk kiriku hierarhia. Juba varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka Konstantinoopoli piiskope hakati kutsuma patriarhideks, neil oli kõrgeim võim oma patriarhaatides. Need omakorda jagunesid kiriku provintsideks, mida juhtis provintsi pealinna piiskop ( idas metropoliit, lääned peapiiskop). Piiskopid, kes algselt olid koguduste juhid linnades, said oma haldusesse ka ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkond jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter
1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla. Saksa okupatsioonialad 1946 pärast territoriaalseid annekteerimisi idas. Saarland sai Prantsuse protektoriaadiks 1947-56 Selles, mis hiljem sai tuntuks holokausti nime all, suruti Kolmanda Reichi valitsuse poliitikast tingituna alla mitmeid ühiskonna liikmeid: juute, slaavlasi, mustlasi, homoseksuaale, vabamüürlasi, poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud,
Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Tülide vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimuluse kohalike jõududega manipuleerida ja nõudis tüli osapooltelt suur väljaminekuid. Kuna paavst nimetas piiskope ametisse, ordu ja toomkapitiil esitasid kandidaadid. Teravaks muutus olukord 15. Sajandi lõpul, mil Saksa ordul õnnestus oma kandidaadid määrata Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. Tüli lõpetamiseks kutsuti 1397. A kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi
USAle sõja. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla. Saksa okupatsioonialad 1946 pärast territoriaalseid annekteerimisi idas. Saarland sai Prantsuse protektoriaadiks 1947-56 Selles, mis hiljem sai tuntuks holokausti nime all, suruti Kolmanda Reichi valitsuse poliitikast tingituna alla mitmeid ühiskonna liikmeid: juute, slaavlasi, mustlasi, homoseksuaale, vabamüürlasi, poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit
Saksamaa lüüasaamiseni. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla. Saksa okupatsioonialad 1946 pärast territoriaalseid annekteerimisi idas. Saarland sai Prantsuse protektoriaadiks 1947-56 Selles, mis hiljem sai tuntuks holokausti nime all, suruti Kolmanda Reichi valitsuse poliitikast tingituna alla mitmeid ühiskonna liikmeid: juute, slaavlasi, mustlasi, homoseksuaale, vabamüürlasi, poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 15 Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja
I- Varsinais esimene retk. Toimumises kaheldakse. 1150ndatel. Püha Eeriku legend- Piiskop Henriku surmalaul. Legendi järgi korraldas Eerik koos Henrikuga esimese retke. Vastupanu ei osutatud. Piiskop tapeti( söömise eest maksmise jutt, mille tõttu piiskop ära suri). Pärast tema surma hakati rääkima paljudest imedest-teda peeti pühakuks. Levitamisele aitas ta kaasa oma surmaga. Kiriku kui institutsiooni tekkimine Soome. Rootsist saadeti piiskope, mistõttu muutus side Rootsiga tugevamaks. Karjala hakkab jagunema kaheks ristiusu tõttu. II- kahtlane, aga toimus. Häme läks selle retke tulemusena Rootsi alla. Rahvastiku muutused. Tekkis uusi elanikke-rootslased( peamiselt Uusimaal) Suhted rootslaste ja soomlaste vahel olid siiski rahulikud. III Karjala jagamine. Novgorodi võimu all. Lääne mõju hakkab tunda andma. Rootsi mõju liigub ida poole. 1292-1323 Rootsi- Novgorodi sõda. Viburi, Ladoga. 1323- sõlmiti Pähklinäsaare rahu
ambitsioonide rahuldamine ja Inglismaa lahtisidumine Rooma võrgust. 1534 väljastati Ülimuslikkuse seadus (Act of Supremacy), mis kuulutas Henry VIII ülimuslikuks ja kõrgeimaks kirikupeaks Inglismaal. Inglismaa Kiriku (the Church of England) olemus. Riigikiriku teke, kuid see ei tähenda et Inglismaa muutus protestantlikuks. Ei toonud kaasa suuri muutusi kirikus. Katoliiklikud liturgiad kestsid edasi. Formaalselt muutus vaid see, et riik hakkas nimetama ametisse piiskope. Riik jäi katoliiklikuks. Kloostrite likvideerimine 1536-1539. Olid allumatud ja korruptsioneerunud. 1536 likvideeriti kõik väikesed kloostrid ja 1539 kõik kloostrid ning kõik varad pidid minema riigile. Riik võttis üle u 800 kloostri valdust. Kuidas ja millal levis protestantlus Inglismaal? Reformatsioon oli väga pikaldane protsess, vähemalt 3 generatsiooni ning murdis end läbi lõplikult Elizabethi ajal. Reformatsioon ja protestantism oli Edward VI surma ajaks juba väga levinud
annaabi.ee 
