Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"piiskagi" - 7 õppematerjali

Turism
7
doc

Turism

keskmine õhutemperatuur juunist augustini 35­38°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 23­27°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine ­ päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ­ ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arenenud kui ka arengumaa. Siin võib näha ühtaegu uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes rakendatud vankri ette. Transpordi teed on olemas ja saab liigelda rongi, bussiga ja taksoga, takso on ka kõige odavam transpordivahend. Majutus on üldiselt odav. Suurlinnades 70 eek ümber, mujal 35-50 eek

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
Perestroika
11
doc

Perestroika

1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne, see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole. Neid sündmusi nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks, kuulus on see selle poolest, et selle käigus ei valatud piiskagi verd. Keeleseadus, mis võeti vastu 1989. Aasta jaanuaris, sätestas, et riigigi keeleks saab eesti keel. Mitmed sündmused ja liikumised viisid Eesti ja Baltimaad lõpuks iseseisvumiseni. 9 Kokkuvõte 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes alustas paljudele liidumaadele tähtsaima programmiga ­ perestroikaga. Gorbatsovi algatatud perestroika viis oma pöördeliste sündmustega Nõukogude Liidu lagunemiseni

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Pulmad
6
doc

Pulmad

Pulmarongiga on seoses mitmesuguseid uskumusi: mõrsja ei tohi tagasi vaadata, sest muidu sünnivad lapsed tema nägu, ristteest üle sõites peab mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks, jõest üle sõites viskab mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Kui jõutakse peiu koju siis jookseb peiu poiss teavitama ,et nüüd tullakse, ta sai kaasa õllekannu kostitamaks saajalisi. Kannu tuleb hoida nii, et kannust piiskagi maha ei kukuks ja kui kukub siis jääb pruutpaar lasteta. Kui kõik joonud siis visatakse üle jäänud õlu nelja tuule poole või valatakse mõrsjat vedanud hobusele pähe aga seda ei saa teha, sest mõni loomakaitsja võib trahvi kaela tuua. Saaja rong ei sõida sisse väravast (selle kaudu viidi surnuid) vaid lõhutakse osa aiast maha või kasutatakse mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong peatub õues tõmbab peiu isa hobuselt looga ühe korraga maha ja viskab katusele

Ühiskond → Perekonna õpetus
28 allalaadimist
Kihlus ja pulm
8
docx

Kihlus ja pulm

Kombel oli mitu kohalikku eriarendust. Pulmarongiga on seotud mitmesuguseid uskumusi: kui mõrsja tagasi vaatas, siis sündisid lapsed tema nägu; ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiukoju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülajäänud õlu kõigi nelja tuule poole või mõrsjat vedanud hobusele pähe. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm ; 10.01.2013) 2.2 Pulmad tänapäeval Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnud esikohale, pidustuste sisustamiseks

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
Abielutraditsioonid Eestis
4
docx

Abielutraditsioonid Eestis

välja lunastama. Nagu tuldi, nii ka lahkuti suure müraga püsside paugutamise ja hõiskamisega - lärm pidi eemale hoidma kõik kurjad olevused. Arvati, et kui mõrsja pulmarongis tagasi vaatas, sündisid lapsed tema nägu; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiu koju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülejäänud õlu kõigi nelja tuule poole. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast, vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa mõrsja hobusele looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Peiu ema laotas saani ette

Ühiskond → Perekonnaõpetus
57 allalaadimist
Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal
10
doc

Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal

Pulmarongiga on seotud mitmesuguseid uskumusi: kui mõrsja tagasi vaatas, siis sündisid lapsed tema nägu; ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiukoju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülajäänud õlu kõigi nelja tuule poole või mõrsjat vedanud hobusele pähe. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa või peiupoiss mõrsja hobuselt looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad

Toit → Toitumisõpetus
65 allalaadimist
Nietzsche - Zarathustra eeskõne
12
rtf

Nietzsche - Zarathustra eeskõne

kes ohverduvad maale, et see saaks kord üliinimese pärismaaks. Ma armastan seda, kes elab, et tunnetada, ja kes tahab tunnetada, et elaks kord üliinimene. Ja nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda, kes töötab ja leiutab, et ehitada maja üliinimesele ja talle ette valmistada maad, loomi ja taimi: sest nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda,'kes armastab oma voorust: sest voorus on hukkumistahe ja igatsusnool. Ma armastan seda, kes vaimust ei hoia piiskagi endale, vaid kes tahab olla täitsa oma vooruse vaim: nõnda ta läheb vaimuna üle silla. Ma armastan seda, kes oma voorusest teeb oma kallakpinna ja saatuse: nõnda ta tahab oma vooruse pärast veel elada ja mitte enam elada. Ma armastan seda, kes ei taha evida liiga palju voorusi. Üks voorus on enam voorus kui kaks, sest et ta enam on sõlmeks, mille külge saatus end seob. Ma armastan seda, kelle hing end pillab, kes ei taha tänu ega tasu tänu: sest ta kingib ikka ega

Filosoofia → Filosoofia
136 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun