tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a
enamasti kolmeks tüübiks: fütoplankton, zooplankton ja bakterioplankton. Planktonil on veekogudele suur tähtsus, fütoplanktoni puhul näiteks fotosünteesija roll ning samuti on plankton toiduks teistele veeorganismidele. Plankton levib kõikides veekogudes, peamiselt määrab tema hulga valguse ja toitainete rohkus. 8 Kasutatud allikad 1. Plankton. http://et.wikipedia.org/wiki/Plankton 2. Plankton maailma veekogudes. Kai Piirsoo. http://web.zone.ee/haasikk/fff/9%20Plankton%20K%20Piirsoo.pdf 3. Fütoplankton. http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BCtoplankton 4. Märkamatu kuid tähtis zooplankton. http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-11901/M%C3%A4rkamatu-kuid-t %C3%A4htis-zooplankton 5. Zooplankton. http://et.wikipedia.org/wiki/Zooplankton 6. Seeking sailors to help measure phytoplankton populations. Foto: Richard Kirby. http://firstlook.pnas.org/seeking-sailors-to-help-measure- phytoplankton-populations 7
Fosforüülimata alfa B kristalliin ühineb aga F-boxi valguga ja ei kaitse enam tsütoplasma valkusid. Hsp-d on potentsiaalsed kasvajaravi sihtmärgid. 9. Millistes täiskasvanud inimese küpsetes keharakkudes ei ole täielikku geenide komplekti? Selgitage kuidas see on võimalik. (Б78) 45 ! Spermatosoidides? Sest neil on haploidne genoom. Y-kromosoomiga spermatosoidides puuduvad X- kromosoomi geenid ja vastupidi. Piirsoo: lümfoidsetes rakkudes toimuvad DNA ümberkorraldused ja rakud kaotavad osa DNAst deletsioonide tulemusena. See loob võimalused geneetilisteks variatsioonideks antikehade (toodavad B-lümfotsüüdid) ja T-rakkude retseptorite loomisel. 10. Millised on fluorestsents-mikroskoobi iseärasused ja kasutamisvõimalused? (М84) 49 ! Flouresents ained on võimelised neeldama kindla lainepikkusega valguslaineid (UV), siis ergastama ja kiirgama pikema lainepikkusega laineid. kasutatakse UV-kiirgust
Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1
BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on range hierarhiline astmestik kogu mateeria jaoks, mis usuti jumala poolt määratud olevana.
Marika Jaagusoo Akad.tee 15 - 415 620 2811 Marika Sauga II 126 620 3005 Marina Kudrjašova Akad.tee 15 - 417 620 2811 Marina Suhorutšenko Akad.tee 15A-405 Marina Toompuu Akad.tee 15-221 620 4420 Mario Mars II 114 620 3004 Marju Laasik Akad.tee 15 - 420 620 2809 Marko Piirsoo IV 206 620 2025 Mart Saarma Akad.tee 15 - 216 620 4430 Mart Speek Akad.tee 15 - 231 620 4442 Marta Mererand Akad.tee 15 - 224 Mati Käärik Akad.tee 15 - 062 620 4158 Mati Karelson Akad.tee 15 - 215 620 2814 Mati Väljas V 404 620 3056
kindla meile teadaoleva pikkusega DNA fragmentidest, nn DNA marker. Kõrvutades oma proovi meile teadaoleva pikkusega vöötidega, saame selle kaudu tuletada ligikaudse fragmendi pikkuse. 141. DNA visualiseerimine geelil Kuigi geelis olev DNA on palja silmaga nähtamatu, on võimalik seda teatud keemiliste ühenditega nähtavaks muuta. Kõige levinumaks ühendiks on etiidiumbromiid, mis seostub kaheahelalise DNA molekuliga ning kompleksis sellega helendab ultraviolettvalguse käes. PIIRSOO OSA Loeng 2. Rakkude proliferatsioon, rakutsükkel ja selle regulatsioon 1.Rakutsükkel ja rakutsükli faasid Rakutsükkel – raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Faasid: G1 - postmitootiline e presünteetiline period interfaasis, rakk kasvab, toodab ekskretoorseid aineid. S – DNA - replikatsioon, kromosoomivalkude süntees ja tsentrosoomi duplikatsioon. G2 – sünteesitakse peamiselt käävimaterjali ja mitoosiks vajalikku ATPd. M –
tee 15 - 324 620 4349 Marika Jaagusoo Akad.tee 15 - 415 620 2811 Marika Sauga II 126 620 3005 Marina Kudrjasova Akad.tee 15 - 417 620 2811 Marina Suhorutsenko Akad.tee 15A-405 Marina Toompuu Akad.tee 15-221 620 4420 Mario Mars II 114 620 3004 Marju Laasik Akad.tee 15 - 420 620 2809 Marko Piirsoo IV 206 620 2025 Mart Saarma Akad.tee 15 - 216 620 4430 Mart Speek Akad.tee 15 - 231 620 4442 Marta Mererand Akad.tee 15 - 224 Mati Käärik Akad.tee 15 - 062 620 4158 Mati Karelson Akad.tee 15 - 215 620 2814 Mati Väljas V 404 620 3056 Medhat Hussainov Akad.tee 15A-201 620 4084 Meeme Põldme Akad
annaabi.ee 
