A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täi...
..................................................................................................... 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted .................................................................. 10 2.1 Tugevusarvutuse alused ................................................................................................. 10 2.2 Piirseisundid ................................................................................................................... 11 2.3 Koormused ..................................................................................................................... 13 2.3.1 Määratlused ............................................................................................................. 13 2.3.2 Normkoormused .............................................................................
kokkuvõtted ja järeldused 5.1 tala (osalise sarniiriga hoiatab kandevõime kaotuse sisukord. Iga pealkirja alla keskmisel toel), süsteem eest. Haprapurunemise võivad eraldi käia mitmeid läheneb lihttalade skeemile. korral on purunemisega alapealkirju. Koormumise suurenemisel kaasnevad deformatsioonid 34.Konstruktsiooni võib avamoment minna nii nii väikesed, et nad ei piirseisundid: tehakse vahet suureks, et avasse tekib ka ole visuaalselt jälgitavad. kasutuspiirseisundi ja plastne sarniir. Tala selles Vaatleja seisukohalt toimub kandepiirseisundi vahel. avas muutub mehhanismiks purunemine ootamatult, ilma Mõlemal juhul loetakse, et ja variseb. Selline ette hoiatamata. piirseisundi saabumisel ei purunemine on seotud Konstruktsioon ei hoiata 20
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3
5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4. Madalvundamentide projekteerimine. 4.1. Ehitise ja aluspinnase koostöö. 11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases
· materjalide kokkusobivust, nende omadusi ja töökindlust; · konstruktiivse süsteemi valikut; · konstruktsioonielementide kuju ja detailide projekteerimist; · nende valmistamise kvaliteeti ja kontrolli taset; · hooldamist projekteeritud kasutusea vältel. (3) Keskkonnatingimusi tuleb arvesse võtta juba projekteerimise ajal, et oleks võimalik ennetada nende (negatiivset) mõju kestvusele ja võtta kasutusele vajalikud abinõud materjalide ja toodete kaitseks. 3. PIIRSEISUNDID 3.1. Üldmõisteid (1) Piirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon lakkab täitmast talle esitatud nõudeid. (2) Tehakse vahet kandepiirseisundite ja kasutuspiirseisundite vahel. (3) Piirseisundid võivad seostuda pikaajaliste, ajutiste või avarii- arvutusolukordadega. 3.2. Kandepiirseisundid (1) Kandepiirseisundid on seotud konstruktsiooni purunemise või muude kandevõime kaotusega seotud kahjustustega. (2) Konstruktsiooni vahetult purunemisele eelnevaid olukordi (mida
Ülejäänud ehitised kuuluvad 3. kategooriasse. Nende projekteerimiseks on vajalikud täiendavad meetodid ja reeglid, mida Eurokoodeks ei käsitle käesolevate standardiga. Näiteks on: väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk, erakordselt keerulised pinnaseolud, erakordselt suured koormused, ehitised ebastabiilsetel aladel ehitised. 26. Geotehnilise projekterrimise piirseisundid Sarnaselt kõigi ehituskonstruktsioonide projekteerimisega lähtutakse ka geotehnilisel projekteerimise piirseisunditest. Kaks piirseisundit, millest peab lähtuma projekteerimisel on: kandepiirseisund (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisund (serviceability limit state). Iga võimaliku arvutusolukorra kohta peab olema tagatud, et piirseisundit ei ületata. Skemaatiliselt võib kandepiirseisundi kontrolli kujutada joonisel 3.1 toodud diagrammiga.
ma kasutusefektiivsust ning elektrilisi isoleervahemikke; − vibratsioone, mis põhjustavad juhtmete, mastide, seadmete kahjustusi; − vigastusi (kaasa arvatud pragunemised), mis võivad kahjustada mastide, juhtmete, isolaatorite ja liinitarvikute kestvust või funktsioneerimist. • Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a). • Kandevõime, tugevus (konstruktsiooniline) /resistance (structural)/ − komponendi, ristlõike või konstruktsioonielemendi võime vastu panna pu-
Indeks b (buckling) viitab stabiilsusele, näiteks Nb,Rd on varda arvutuslik nõtkekandevõime. Indeks G viitab alaliskoormusele, näiteks G on alaliskoormuse osavarutegur. Indeks Q viitab muutuvkoormusele, jne. Teras 1 12 Joon. 1.3: Telgede ja mõõtmete tähised Teras 1 13 2.2 Piirseisundid Eristatakse tavaliselt kandepiirseisundeid (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisundeid (serviceability limit state). Konstruktsioonielement ei tohi ületada ühtegi etteantud piirseisundit. 2.2.1 Kandepiirseisundid Näiteks: - materjali purunemine kandevõime seisukohalt otsustavas kohas; - konstruktsiooni või selle osa üldstabiilsuse kaotus (nõtke, kiive); - liiga suured (jääv)deformatsioonid (f > L/30);
annaabi.ee 
