korral tegutsemise nõuded; 2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord; 3) suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu. § 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses Ohtlike ainete piirnormid looduses kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. § 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused suurõnnetuse ohuga ettevõttes (1) Suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguse määramisel võetakse aluseks: 1) teabeleht või ohutusaruanne; 2) ettevõtte varasem kogemus ohtlike kemikaalide käitlemisel; 3) käideldavate kemikaalide ohtlikkus ja ohtude koosmõju võimalus; 4) töötajate kvalifikatsiooni tase; 5) ettevõtte valmisolek tegutsemiseks suurõnnetuse korral; 6) riskianalüüs võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse kohta; 7) tagatise suurus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.
tegutsemise nõuded; 2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord; 3) suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu. § 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses Ohtlike ainete piirnormid looduses kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. § 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused suurõnnetuse ohuga ettevõttes (1) Suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguse määramisel võetakse aluseks: 1) teabeleht või ohutusaruanne; 2) ettevõtte varasem kogemus ohtlike kemikaalide käitlemisel; 3) käideldavate kemikaalide ohtlikkus ja ohtude koosmõju võimalus; 4) töötajate kvalifikatsiooni tase; 5) ettevõtte valmisolek tegutsemiseks suurõnnetuse korral; 6) riskianalüüs võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse kohta; 7) tagatise suurus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.
kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends. On aluseks ka teiste koeskkonnanormatiivide väljatöötamisel. Nt mingi aine max lubatud kogus vees, lubatud vääveldoksiidi kontsentratsioon atmosfääris vms. - piirtase: max lubatud kontsentratsioon teatud ajaperoodil - häiretase: selle ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimeste tervise kaitseks - sihttase: ohtum tase, mille saavutamisele on suunatud haldustegevus. Heitenormatiivid märab saasteaine piirkoguse tooet-, energia- või tööühiku kohta. Kehttsetatakse saasteainete või nende gruppiide kaupa. Eelkõige paiksed saasteallikad. Heitenormativi täitmine ei anna õigust kvaliteedinormativi rkkumiseks. Heitenormatiivi seadmine võib toimuda erinevalt - saasteainete emmissiooninormatiivid määratakse territoriaalselt ajaühiku kohta. Sellest tuletatakse piirnormid konkreetsetele sel territooriumil tegutsejatele.
riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu. Kvaliteedinormatiivid Kvaliteedinormatiividega kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemendis (e. keskkonnakvaliteedi kontrollarvud). Eelkõige aluseks teise keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Heitenormatiivid Heitenormatiiv on nõue saasteallikast eralduvale heitmele, mis määrab saasteaine piirkoguse toote-, energia- või tööühiku kohta. Heitenormatiive kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul; liikuvate saasteallikate puhul rak- endatakse sagedamini tootenormatiive. Ettevõtja poolt heitenormatiivi täitmine ei anna alust kvaliteedinormatiivi rikkumiseks! Tehnoloogianormatiivid Tehnoloogianormatiiv on nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside
Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum? Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 28
Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis välisõhus, max müratasemed. a) saastuse piirtase (saasteainete max lubatud tase kk teatud perioodil) b) saastuse häiretase (ainete kks esinemise piir, mille ületamisel rakend meetmed in tervise kaitseks) c) saastuse sihttase (piirtasemest ohutum saastetase, mille saavut on suunatud riigi haldustegevus). 2) heitenormatiivid (nõuded saasteallikast eralduvate heitmete suhtes) määrab saasteaine piirkoguse toote, energia või tööühiku kohta, kehtest saasteainete kaupa, kasut paiksete allikate puhul (liikuvad allikad tootenormatiiv), lõppeesmärgi saavut antakse vabad käed, kõige efektiivsem võimalus saastekontrolliks on integreeritud saastelubade süsteem arvesse lähevad kõik konkreetse e/v poolt emiteeritavad saastused liigid nende koosmõjus. Kui kvalitnormatiive kasut koos heite piirväärtuse kehtestamisega, on esimesed teiste määramise alusteks
krooni ühiku kohta Mõlema mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk. Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum? Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27
krooni ühiku kohta Mõlema mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk. Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum? Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27
krooni ühiku kohta Mõlema mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk. Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum? Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut 20 000 4 000 4 000 000 Q B = ----------------------- = 400 ühikut 20 000 10 000 Teatud koguse piirini on kasulikum variant B, kuna B variandil on väiksemad püsikulud. Edasi arvutame piirkoguse Q PQ F A - V A Q = PQ F B V B Q 20 000 Q 8 000 000 4 000 Q = 20 000 Q - 4 000 000 10 000 Q Q = ~ 667 protsessorit Vastus. Kui toota üle 667 protsessori, on kasulikum variant A, sest iga lisaühik annab 20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27
annaabi.ee 
