7.mail 1915.a uppus Inglismaa reisilaev Lusitania, mille uputas Saksa allveelaevas, Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916.a sügisel suutsid Saksa laevad sisiki haardest läbi murda ning oma baasi naaseda Kokkuvõte 28.juunil 1914 Sarajevo atendaat, Franz Ferdinandi mõrv, tapja Gavrilo Principi 28.juulil 1914 I ms algus 21.-25.aug 1914 piirilahingud( eelnes Belgiast läbitulek) Sept 1914 Marne´i lahingua algus( taksod Pariisist) välksõda plaani lõpp, algab positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres).
Eesti oli soovis rahu sõlmida ikkagi võrdlemisi üksi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu sõjategevus rindel lõppes. Rahuleping allkirjastati 2. veebruar 1920, nimeks Tartu rahu. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene delegatsiooni Adolf Joffe. Rahuleping. Esmane ja kõige olulisem punkt oli vastastikune tunnustamine Nõukogude Liit tunnustas Eestit, Eesti tunnustas Nõukogude Venemaad. Teiseks määrati kindlaks riigipiir. 1919 olid olnud aktiivsed piirilahingud. Tartu rahulepingu kohaselt läks piir 10-20 km Narva jõest idas. Kolmandaks pandi kirja, et mõlemad pooled kohustusid mitte lubada oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust. Venemaa jaoks oli vaenulik loodearmee, kes oli juba eesti poolt desarmeeritud ja laagritesse pandud. Venemaa pidi laiali saatma kommunistlikud vene väeosad ehk Punased Eesti Kütid, sest mitte kõik ei olnud Eesti eest sõdinud. Neljandaks kuulutati välja
Loode (Vene-Saksa) Edela (Vene- A-U) 1914 *2.08 Saksa tungib läbi *17.08 Vene sissetung Ida- *Vene edu Galiitsias Luksemburgi ja Belgia Pr.le > Preisimaale *A-U kaotab maad algavad piirilahingud, Pr (+Ing) *Tannenberg lahing *ebaõnnestus A-U üksuste saavad lüüa *sõtta astumine kukub Venel pealetung Serbias *Saksa suund Pariisi peale läbi *Marne´i lahing sept. > *idas Saksa armeel uus Saksa pealetung seisma juhtkond
Konflikt eestlaste ja sakslaste-baltisakslaste väeüksuse(Landeswehr) vahel. Eestlased ja sakslased said keskel pärast venelaste minemaajamist kokku. Sakslased ei jäänud aga pidama, vaid liikus põhja poole, et saada ka Põhja-Läti ja Eesti, et rajada baltisakslaste riik. Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes. V 1919.aasta teine pool: piirilahingud NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid tingimusi rahuläbirääkimisteks. Hakatakse juba pindasondeerima, et sõlmida rahu. Oli olnud I ms ja Vabadussõda, Eestil ressursse sõja pidamiseks vähe ja sõjatüdimus. 3.jaanuar 1920.aastal relvarahu e sõjategevus kahe poole vahel lõppes. Ametlik rahu 2.veebruaril 1920 Tartus. Eesti armees sõja lõpuks 75 000 80 000 meest, venelasi 75 000 80 000???. Venemaa
Idarinne oli Saksamaast idas, läänerinne läänes. Läänerindel sõdisid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaa vastu. Idarindel sõdis Venemaa Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. Enam ei kasutatud nime Kolmikliit, nüüd kutsuti neid Keskriikideks. Läänerinne Saksamaa plaanis väed otse Belgiast läbi viia, kuid Belgia keeldus, sest see oleks neutraliteedi rikkumine. Saksamaa otsustas siiski väed läbi Belgia viia, kuid selle peale hakkas Belgia kuningas vastu. 1914: Läänerinde piirilahingud. Toimusid Belgia-Prantsusmaa piiril, kus saksa väed ei saanud kiirelt edasi liikuda. Selle tõttu otsustasid sakslased otse Pariisi peale minna. 1914: Marne'i lahing. Sakslaste edasitungile pandi piir. Rinne jäi pidama ning algas positsioonisõda, kus mõlemad pooled ootasid kaevikutes. Kaevati 720 kilomeetrit kaevikuid. Lahingutegevus toimus suhteliselt kitsal maa-alal. Enne pealetunge toimus alati ka suur tulevahetus, kus kaevikuid tulistati suurtükkidest
Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Teatrites, kinodes ja kontserditel nõukogude autorite looming. · Riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid. · Ülirange tsensuur. · Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus · Repressioonid. 1941.aasta 14.juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Suvesõda · Piirilahingud. · Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. · Metsavendade salgud, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed kohalikud mehed. · Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu.
annaabi.ee 
