rahu (Kuidas EL alguse sai?, s.a). 3 5 aastat hiljem, 1957. aastal (Low Countries, s.a) lõid Beneluxi maad, Prantsusmaa, Lääne- Saksamaa ja Itaalia Euroopa Majandusühenduse, mis oli tänase Euroopa Liidu üheks eelkäijatest (Kuidas EL alguse sai?, s.a). 4 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE 1985. aastal otsustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburg ja Holland loobuda omavahelisest piirikontrollist (Benelux- Schengeni eelkäija, 2018). Esimesed lepingud allkirjastati Luxemburgis Schengeni linnas Prantsusmaa ja Saksamaa piiril, seega omas just see linn lepingute allkirjastamiseks sümboolset tähendust (Pinder, 2001, lk 111). Schengeni leppe ja konventsiooni tulemusel tõhustati kontrolli viisaalale välispiiridel ning tihendati riikidevahelist koostööd õiguskaitse, politsei ja piirivalve valdkondades. Üks Schengeni põhimõtteid on isikute
Kolmas riik: madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Välismaalane: Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik. 12. Schengeni konventsioon ja piirivalve. 14. juunil 1985. aastal sõlmisid viis Lääne-Euroopa riiki lepingu, mis kannab sümboolselt väikese linnakese - Schengeni nime. Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku, et loobuvad omavahelisest piirikontrollist. Rõhutamaks otsuse tähtsust sõlmiti leping sümboolselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi ristumiskohas Moseli jõel, mille kaldal Schengeni linn asub. Võib öelda, et lepinguga rõhutati vastastikust usaldust ja koostöö tahet. Kuigi nähtav piirikontroll Schengeni liikmesmaade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata ning sellele pannakse suurt rõhku
julgeolekupoliitika. Majanduse käekäigust sõltub iga riigi RAHA. Euroopa liidu siseturg toetub neljale vabadusele: kaupade liikumise vabadus, inimeste liikumise vabadus, kapitali liikumise vabadus, 104. Kauba liikumise vabadus teenuste Kapitali liikumise vabadus inimese 109. 1957 Rooma lepingud - majandus 1990 Schengeni leping - loobitu omavahelisest piirikontrollist 1992 Maastrichti leping peetakse Euroopa Liidu sünnidokumendiks, europarlamendi võim suurenes oluliselt. 1997 Amsterdami leping europarlamendi võim suurenes veelgi. ,,Liit austab rahvuslikku omapära" 2000 Nizza (Nice) leping ettevalmistusleping uueks laienemiseks, uus kohtade jaotamine europarlamendis, sõnastas paindlikuma koostöö liikmesriikide vahel. 2007 Lissaboni leping võeti vastu Euroopa Liidu presidendikoht. 105. Euroopa Liidu Parlament Euroopa Liidu komisjon
eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I etapp – Euroopa Ühenduse loomine 1951 – Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühendus) 1957 – Rooma lepingud (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) II etapp 1973-1986 – Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse alal 1986 – Ühtne Euroopa Akt (luua ühisturg) III etapp 1986-2004 1990 – Schengeni leping (loobuti piirikontrollist) 1992 – Euroopa Liidu leping (ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine) 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid 1) Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Valuuta vahetusriski vähenemine Arvestuskulude vähenemine (ümberarvutamine, haldamiskulu) 2) Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Kaovad valuutade vahelised börsispekulatsioonid
Belgia, Madalamaad, Luksemburg. Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks (1952-67) Euroopa liidu kujunemine: 1970ndate alguses-Werneri plaan, 1973-liitusid Taani, Iirimaa,Ühendriigid, 1981-Kreeka, 1986-Hispaania,Portugal, 1986-Ühtne Euroopa Akt (4 põhivabadust: 1)kaupade 2)teenuste 3)kapitali ja 4)tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil., 1990-Schengeni leping-Belgia,Holland,Luksenburg,Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist. 1992-majandus ja rahaliidu loomine(maastr9ichtis euroopa liidu lepinguga), 1995-Austria,Rootsi, Soome Eesti tee euroni: 14.09.2003-rahvaküsitlusel otsustab eesti rahvas saada EL liikmeks, 01.05.2004- eesti ühineb EL-ga,28.06.2004-eesti, leedu, sloveenia ühinevad vahetuskursimehhanismiga erm2:1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro 18
II etapp (1973-1986) 1970ndate alguses Werneri plaan, rahaliidu esimene kavand 1973 EÜ-ga liitusid Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1986 Ühtne Euroopa Akt, neli põhivabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil. III etapp (1986-2004) 1990 Schengeni leping Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist. 1992 Majandus- ja rahaliidu loomine (EMU) Maastrichtis Euroopa Liidu lepinguga eesmärk ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine. 1995 Austria, Rootsi, Soome 4 23. Eurosüsteemi olemus Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi
jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro hakkas tuli käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused 2009. Euro tuli käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 14. juunil 1985 sõlmiti Schengenis lepe Belgia, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi vahel, millega need riigid loobusid piirikontrollist sisepiiridel. See pani aluse Schengeni viisaruumile. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island, Norra ja Sveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös (politseitöö,
kiiresti riknevate kaupade vedu läbi mitme liikmesriigi. Seetõttu otsustasid liikmesriigid kaotada omavahelise kaubanduse teelt eelnimetatud tollivälised tõkked ja luua ühtse turu. Ühtse turu loomises leppisid liikmesriigid kokku 1985. aasta Ühtse Euroopa aktiga, mille peamised eesmärgid saavutati 1992. aastaks. kõigis liikmesriikides on tarbijate huvides ühtlustatud nõuded ja standardid kaupade kvaliteedile ja ohutusele ning ühised konkurentsireeglid. Just see võimaldas loobuda piirikontrollist. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär kolmandate riikide suhtes ning igasuguste
Seetõttu otsustasid liikmesriigid kaotada omavahelise kaubanduse teelt eelnimetatud tollivälised tõkked ja luua ühtse turu. Ühtse turu loomises leppisid liikmesriigid kokku 1985. aasta Ühtse Euroopa aktiga, mille peamised eesmärgid saavutati 1992. aastaks. kõigis liikmesriikides on tarbijate huvides ühtlustatud nõuded ja standardid kaupade kvaliteedile ja ohutusele ning ühised konkurentsireeglid. Just see võimaldas loobuda piirikontrollist. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär 31
annaabi.ee 
