ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel
Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.st demokraatlik vabariik) Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.st autoritaarne vabariik) India Pakistani konflikti põhjused piirivaidlused majandusressursside ebaühtlane jagunemine usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) Sõjalised konfliktid 1947.1949.a.; 1965.a.1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990 ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos a)Jawaharlal Nehru-oli India poliitik,esimene India peaminister aastatel 1947-1964.Tema tutar Indira Gandhi ja lapselaps Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid. b)Mao Zedong- Oli Hiina Kommunistliku partei juht alates 1935. kuni oma surmani 1967.a .Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusqja vqimu suurema osa ule Hiinast c)Deng Xiaoping-Oli Hiina poliitik
1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga) Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine · Rahulolematus Versailles süsteemiga Saksamaa liigne nõrgestamine, rahvuslik alandus, sõjaväe suuruse piiramine; olukord Reini jõe ääres, territoriaalsed loovutused. Riigipiiride määramine etnilisi piire arvestamata. 1925 Locarno konverents: Reini tagatispakt * Riikidevahelised piirikonfliktid Versailles lepinguga määratud riigipiirid, kus ei arvestatud etnilisi piire. Piiride määramisel sõjalise jõu kasutamine. Rahvahääletused, rahvusvahelised komisjonid.
Ida-Pakistani küsimus 1971.a.) majandusressursside ebaühtlane jagunemine (Indias arenenud tööstus, sh. tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 4.2. Lähis-Ida pingekolle: (Vt. ka õpik lk.71-74) · Selle pingekolde eellugu ulatub tegelikult sajanditetagusesse aega. Palestiina alal elanud enamus juutidest sattusid sajandite jooksul küüditamiste või vabatahtliku lahkumise tõttu elama diasporaasse (ehk juutide kogukonnad väljaspool nende ajaloolist kodumaad).19.-20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. · 19
polnud küll SLV osa, ent SLV sai õiguse Lääne-Berliini rahvusvahelisel tasandil esindada). Prantsusmaa - NSV Liidu suhete paranedes alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi kõrgematasemelisi kontakte nõukogude riigijuhtidega. Paranesid USA- Hiina RV suhted (USA presidendi R.Nixoni visiit Pekingisse 1972.a.). Kuna 1960-ndatest alates polnud Hiina RV- NSV Liidu suhted kuigi head olnud (konkurents juhtrolli üle kommunistlikus maailmas; piirikonfliktid), sundis see nõukogude liidreid otsima kontakte ka läänega. USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972 / 1973 L.Breznev Ameerikas; R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972.a. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 ühikuni (tuumalõhkepeani). Seega polnud tegu tuumarelvade vähendamise lepinguga. 1973.a. alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega. Lepe oleks sisaldanud strateegilise
liitmiseks. Mai lõpus ja juuni alguses koondati Eesti, Läti ja Leedu piiridele suured relvajõud: Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna 8., 3. ja 11. armee, mille koosseisu kuulus kokku 7 laskur- ja 2 ratsaväekorpust, 9 tankibrigaadi ja üks õhudessantbrigaad. Koos baasivägedega seisis Balti riikide vastas 435 000 meest, mis ületas Balti riikide sõjavägede isikkoosesisu üle kuue korra. Algasid väiksemad piirikonfliktid, sagenesid probleemid baasivägedega. 14. juunil alustasid Punaarmee Balti laevastik ja Balti laevastiku õhujõud Eesti ranniku blokaadi, samal päeval tulistati alla Helsingi-Tallinna liinilennuk Kaleva. Lahinguvalmidusse tõsteti ka baasiväed. 16. juunil esitas NSV Liidu välisminister Vjatseslav Molotov Moskvas Eesti saadikule August Reile ultimaatumi, nõudes sõjalise invasiooniga ähvardades Punaarmee lisaväekontingendi Eestisse lubamist ja valitsusevahetust. Eesti
rahvusvahelisest poliitikast Rahulolematus Versailles’ Riigipiiride määramine etnilisi 1925 Locarno konverents süsteemiga piire arvestamata Saksamaad oli liigselt nõrgestatud Sõjaväe suuruse piiramine Riikidevahelised piirikonfliktid Leedu ja Poola (Vilnius) Toimusid rahvahääletused ja Eesti ja Läti (Valga, Ruhnu) koos käisid mitmed Soome ja Rootsi rahvusvahelised komisjonid (Ahvenamaa) Leedu ja Saksamaa (Memel)
Rapallo leping. Reparatsioonide probleem. Locarno konverents. Briand-Kelloggi pakt. 108. Diktatuuride tekke põhjused. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias, totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias. 109. 110. Probleemid Uued riigipiirid kehtestati arvestamata rahvaste soove – rahulolematus Versaille`i süsteemiga, riikidevahelised piirikonfliktid Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone Rahvasteliidust jäi välja USA, algul ei võetud ka Saksamaad ja Nõukogude Venemaad, hilisemat Nõukogude Liitu 111. 112. Genova konverents Toimus 1922.a. Põhiprobleem – panna Venemaa maksma revolutsioonieelseid võlgasid, hüvitama
ent SLV sai õiguse Lääne-Berliini rahvusvahelisel tasandil esindada). Prantsusmaa - NSV Liidu suhete paranedes alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi kõrgematasemelisi kontakte nõukogude riigijuhtidega. Paranesid USA- Hiina RV suhted (USA presidendi R.Nixoni visiit Pekingisse 1972.a.). Kuna 1960-ndatest alates polnud Hiina RV- NSV Liidu suhted kuigi head olnud (konkurents juhtrolli üle kommunistlikus maailmas; piirikonfliktid), sundis see nõukogude liidreid otsima kontakte ka läänega. USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972 / 1973 L.Brežnev Ameerikas; R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972.a. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 ühikuni (tuumalõhkepeani). Seega polnud tegu tuumarelvade vähendamise lepinguga. 1973.a. alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega. Lepe oleks sisaldanud
annaabi.ee 
