Kapten. 45-aastane endine sõjaväelane. Vigastuse tõttu erus.Tõeline Õpetaja. Metsavend.Uus tuttav Patareipäevilt.Ea- ja saatusekaaslane. Aitab leida õige tee. Episoodilised tegelased: Klassikaaslased. Pavka ema. Sõjaväekaaslased. b) Peeter Terges iseseisev arukas keskkoolipoiis. Pärit kusagilt Eesti- ja Venemaa piirialadelt. Umbes 180 cm pikk veidi kolmnurkse näo ja hallide silmadega.Elatas end ise postivedajana ja sõitis peale kooli iga päev kahekümne kolme kilomeetrise ringi kas jalgratta või suuskadega. Tegi ka teisi juhutöid. Suurimaks mõjutajaks Kapten, kelle abil leidis eluväärtused.Lemmikraamatuks ,,Õhudessantvägede seersandi õpik," kuna kõik tulevikuplaanid olid seotud õppimisega dessantvägedekoolis. Raamat õpetas analüüsima olukordi ja siis otsustama
Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid. taanlased, rootslased, norralased, goodid, vandaalid, burgundid, gepiidid, langobardid, anglid, friisid, saksid jt 10) Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja roomlased pidasid vihaseid ja veriseid lahinguid, kus edu saavutas kord roomlased, kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. 11) Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid  Hispaaniasse, idagoodid  Itaaliasse, frangid  Galliasse, anglod ja saksid  Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses
Frangi riik 1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht
· 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega
Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. · Talupoegade jagunemine:
kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. · Talupoegade jagunemine:
Vahetades kodumaalt kaasa võetud kogemusi, kujunes araabia maadest pärit mudzahiidide seas ühine arusaam, mis islamimaailma kunagise hiilgusega valesti oli läinud ja kuidas ajalugu õigele rajale pöörata. (Ibid) 18 Kui uutesse hõimuvastuoludesse ja verevalamisse uppunud Afganistanis tõusis võimule fundamentalistlik Talibani liikumine, leidsid araablastest mudzahiidid tagasitee Afganistani. Pakistani piirialadelt võrsunud äärmuskonservatiivne Taliban ja Afganistani sõja veteranidest loodud Al-Qaeda toimisid sümbioosis: Al-Qaeda pakkus sõjalist tuge Talibani reziimile, viimane tagas Al-Qaedale turvalise paiga, kus treenida oma liikmeid ja haududa sõjaplaane apostaatidest araabia liidrite ja jumalavallatu läänemaailma vastu. Järgnev, nagu öeldakse, on ajalugu: USA saatkondade pommitamine Nairobis ja Dar es Salaamis, rünnak USS Cole'ile, New York ja Washington, Madrid ja London.(Ibid)
mineviku pärast. Küsimus on selles, et ega me ei saa minevikku ära kaotada, kuid see minevik tuleks teha üheks osaks olevikust ja tulevikust. Seesama rahvaluule sõnum ei jääks minevikku, vaid saaks kuidagi tulevikku suunatud. Et tulevikulisus poleks mitte üksnes ulmeline või tehnoloogiline, vaid et see sisaldaks endas seda pärandit. Siin antud autorite loetelu võiks pidada väikseks eesti kirjanduslooks, sest siin nimetatud autorid pärinevad mitme kultuuri piirialadelt. Terviku ideoloogiale eelistatakse siin postkoloniaalset lähenemisviisi  nopitakse rahvustervikust välja mingid erinevused ja osutatakse sellele, et eesti on erinevate rahvuste, mõjude, identiteetide ristumispunkt. Klassikalises rahvusdiskursuses on see kuidagi varju jäänud. Laiemas plaanis võib sellest Kivisildniku jutust välja lugeda ka selle, et see paralleelsus, mida siin nõutakse, tähendab ka koostööst
hõlvamisele. Näiteks oli 17. sajandi Rootsi kuningriigis eesmärgiks seatud vähemusrahvuste täielik assimileerimine. Ideaalriigis pidi olema üks religioon, üks seadus ja üht keelt kõnelev rahvas. Ideaalseks kodanikuks peeti paikset talupoega, kes maksis korrapäraselt makse ja oli täiesti kohanduv. Ümberrahvustamine pidi lihtsustama valitsemist ja võimaldama riigikeelset asjaajamist. Piirialadelt pidid kaduma muulased, kellel võis teisel pool piiri olla sugulasi ja keda ei saanud seetõttu riigile täiesti lojaalseks pidada. Eriliseks probleemiks, iseäranis maksukogujatele, olid rändleva eluviisiga rahvad: mustlased ja saamid. Saamid, kelle jaoks riigipiire ei eksisteerinud, rändlesid suguvõsale kuuluvate suve- ja talveasulate vahel kalapüügi ja jahipidamise eesmärgil
annaabi.ee 
