mittetulenevaid eesmärke. 3) põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus) - põhiseaduslikud väärtused. Kui diskreditsiooni teostamisel tekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine d) piiride ületamsie keeld Diskreditsiooni piiride kindlaksmääramisel on oluline teha vahet otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) ja valikudiskreditsiooni (kuidas sekkuda) vahel. Tuleb lähtuda sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiride ületamise keeld kehtib valikudiskreditsiooni (õiguslike tagajärgede valik), mitte otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) suhtes. Otsuse tegemisel, kas sekkuda isiku
olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte h peab d teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida n-st mittetulenevaid eesmärke. · PS-likud piirid kui d teostamisel sekkutakse isikute õ-sse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõ ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õ ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr h otsustab kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne).
2. Seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. 3. Põhiseaduslikud piirid – kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: a. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted b. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) c. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) d. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr – vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr – haldusorgan otsustab,
õige. Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik
Need võivad olla väljendatud erineva õiguse ja ulatusega. Sageli on nendes normides kasutatud määratlemata õigusmõisteid(avalik huvi,KOV huvi). Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena;
peab olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. · Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik
A. PÕHIÕIGUSE ULATUS, mida pingutavad rakendatavad abinõud. Kindlaks tuleb teha. kas on üldse tegemist põhiõigusega ja milline on tema ulatus nt § 47 koosoleku pidamise õigus nt mingi grupp koguneb, lärmavad, pilluvad õllepudeleid, tulistavad, kas on üldse tegemist põhiõigusega? Ei ole, sest tegemist on rahurikkumisega. Sellele situatsioonile ei ulatu § 47. b. Konkreetselt käsitletava PÕHIÕIGUSE PIIRATAVUS. Kindlaks tuleb teha: kas konkreetne põhiõigus on piiratav? Vahet tuleb teha: o reservatsioonist tulenev piirang seadusandjat on volitatus põhiõiguse piire kehtestama tulenevalt põhiseadusest.. Nt § 31 eesti kodanikel on õigust tegelda ettevõtlusega, seadus võib sätestada selle õiguse piirangud seadusandja on vaba. Kuid mitte päris, siin tulevad põhiseaduslikkuse
annaabi.ee 
