Piiramistorne kasutati juba enne Kristuse sündi, taaskasutusele võeti need ristisõdades ning valmistati kuni 16. sajandini. Läti Henriku andmetel kasutati neid üsna laialt Eesti- ja Liivimaa linnuste piiramisel. Nii Tartu linnuse piiramisel 1224. ehitavad sakslased "... väga tugeva puust torni, mille nad valmistavad osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse." Torni piiratava objekti poolne külg ja sageli ka kaks külgmist seina olid lattidega kaetud. Lisaks kaeti torn väljapoolt märgade loomanahkadega, et vastane seda põlema ei süütaks ja et kaitsta tornis viibijaid noolte eest. Torni liigse raskuse vältimiseks oli see ju ehitatud metsakuivast puust. Sel eesmärgil välditi ka vahekorruseid ja treppe ning torni roniti tagumise kaldredeli abil. Torni liigutamiseks kasutati selle alla pandud ümaraid palke, mille peal
pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete jälgimist. Seadus peab kehtima piirangu ajal Seaduse vastuvõtmisel järgiti menetlusnõudeid Seadus peab olema kättesaadav Seadus peab olema arusaadav 19. Põhiõiguste piirangu materiaalse põhiseaduspärasus, selle tingimused PS 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirang peab olema demokraatlikus ühiskonna vajalik, ei tohi moonutada piiratava õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus hindab seda, kas piirang on proportsionaalne. Piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus Vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus 20. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne) Eestis toimuvad : Riigikogu valimised: valitakse Eesti Vabariigi hääleõigulike kodanike poolt 4 aastaks
Enda poolt tuvastatud eesmärkide osas asus Riigikohus seisukohale, et nimetatud eesmärkidel põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on iseenesest lubatud, kuna nimetatud eesmärkide saavutamine on osa riigi kohustustest tagada vabade valimiste toimimine vastavalt põhiseaduses sätestatule. Kuigi põhiseadusest ei tulene nimetatud piirangu jaoks otsest volitusnormi, on Riigikohtu hinnangul siiski tegemist piiratava põhiõigusega. Iga keeld mis vastu võetakse peab sobima eesmärkide saavutamiseks ehk Riigikogu ei tohi põhiõigusi piirata kui on näha, et selle meetmed ei sobi valitud eesmärkide saavutamiseks. Üldkogu leidis, et välireklaami keeld on sobiv antud eesmärkide täitmiseks, milledeks olid näiteks sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu suurendamine, valimiskampaania abil kulude vähendamine, mis vähendaks raha osakaalu poliitilise võimu
valmis Machiavellil 1513. a, kuid antud lause ei sobi selle arvamusega kokku.) 3 Machiavelli Valitseja teiste iseärasusi. Valitsejal, kel sedalaadi vilumust napib, on puudu peamisest, mis ühele väejuhile vajalik; sest just see õpetab teda leidma vaenlast, valima laagripaiku, juhtima vägesid, korraldama lahinguid ja asuma piiratava linna ümber soodsalt laagrisse. 4. Nende kiituste seas, mida kirjanikud ahhaialaste valitsejale Philopoimenile 4 jagavad, on muu hulgas ka see, et ta polevat rahuajal eales mõelnud muule kui sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata
valmis Machiavellil 1513. a, kuid antud lause ei sobi selle arvamusega kokku.) 4 Machiavelli Valitseja teiste iseärasusi. Valitsejal, kel sedalaadi vilumust napib, on puudu peamisest, mis ühele väejuhile vajalik; sest just see õpetab teda leidma vaenlast, valima laagripaiku, juhtima vägesid, korraldama lahinguid ja asuma piiratava linna ümber soodsalt laagrisse. 4. Nende kiituste seas, mida kirjanikud ahhaialaste valitsejale Philopoimenile 4 jagavad, on muu hulgas ka see, et ta polevat rahuajal eales mõelnud muule kui sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata
Järvamaal Kareda küla all sattus sakslaste ja latgalite vägi kokku aga hoopis saarlastega, kus toimus Kareda lahing, mille saarlased kaotasid. 1221. aastal purjetasid saarlased Tallinna alla ning asusid seda piirama ühes rävalaste, harjulaste ja virulastega, linna piirati tulemuseta 14 päeva. Nelja koge ilmumisel Tallinna lahele, millel saarlased arvasid olevat Taani kuninga enese väed, otsustati piiramine lõpetada ja lahkuda piiratava Toompea linnuse alt. 1222. aasta suvel või sügisel maabus Taani kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakkas seal rajama kivilinnust. Saarlased asusid linnust piirama ja lõpuks olid taanlased sunnitud piirajate ettepanekud vastu võtma. Linnus anti üle saarlastele, enamikul taanlastest lubati lahkuda. Rootsi vägede maaletung 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti.
sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 2.4.1. Individuaalne vabadus kui riigivõimu piir Õigusriigis ei tohi riigivõim käituda üksikisikuga oma suva järgi. Üksikisikul on põhiseadusega tagatud piiramatu vabaduse sfäär (§ 19 lg 1). Riigivõim tohib seda kitsendada üksnes siis, kui ta suudab oma rakendatavat abinõud õigustada. Riigivõimu abinõu on õigustatud, kui ta on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust ehk proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõte koosneb kolmest astmest. Iga üksikisiku vabadussfääri kitsendav abinõu peab olema sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, vajalik, st. sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Proportsionaalsus ehk võrdelisus kitsamas tähenduses nõuab kaalumist. Kaalumine hõlmab kõik poolt ja vastu argumendid ning sisaldab lõppastmes
Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbid alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine, ja ainult kõige otsustavamal hetkel kolmas rivijoon. Rooma sõjaväes kasutati mitmesuguseid mehhaanilisi vahendeid, mis sarnanesid kreeklaste ja makedoonlaste poolt tarvitatavatega: katapulte noolte viskamiseks, suuri puust liikuvaid torne, mis veeti piiratava linna müüri juurde, mitmesuguseid varikatuseid, mis varjasid piirajaid rünnakute aegu, ramme kindlustuste ja müüride purustamiseks jne. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile. Leegionide edule aitas kaasa hea väljaõpe, autasustamine edukate lahingute järel, range sõjaline distsipliin (ülemal oli õigus sõdureid iga üleastumise eest karistada, näiteks relva kaotamise või valvepostil magamise eest karistati surmanuhtlusega)
5) sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 1. Individuaalne vabadus ja sellest tulenev proportsionaalsus. Õigusriigis ei tohi riigivõim käituda üksikisikuga oma suva järgi. Üksikisikul on põhiseadusega tagatud piiramatu vabaduse sfäär (§ 19 lg 1). Riigivõim tohib seda kitsendada üksnes siis, kui ta suudab oma rakendatavat abinõud õigustada. Riigivõimu abinõu on õigustatud, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust ehk on proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõte koosneb kolmest astmest. Iga üksikisiku vabadussfääri kitsendav abinõu peab olema sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, vajalik, st sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Proportsionaalsus kitsamas tähenduses nõuab kaalumist. Kaalumine hõlmab kõiki poolt ja vastu argumente ning sisaldab lõppastmes
annaabi.ee 
