2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2hüdroksüüpropaanhape CH3 e. Piimahape Fotosüntees · kulgeb energia neeldumine · toimub rohelistes taimdes päikesekiirguse toimel · muundab CO2 ja H2O glükoosiks ja hapnikuks · on elu aluseks Maal
aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur.
· Tärklis: varu ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) · Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) · Kitiin: lülijalgsete toeses · Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? · Energeetiline · Struktuurne(kitiinlülijalgse ja seened, tselluloostaimerakukestad) · Varuaine(tärklistaimedes, glükogeenloomades) · Toite(piimsuhkur imetajate piimas) · Kaitse(külmumise eest) · Ligimeelitav(õistaimede nektar) · Bioregulatoorne(hormoonid) · Biosünteetiline(nukleiinhapped) 13. Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? · LIHTLIPIIDID e. neutraalrasvad · LIITLIPIIDID e. fosfolipiidid · TSÜKLILISED LIPIIDID e. steroidid. 15
· Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik · Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. · Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) · Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) · Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. · Tärklis (kartul) · Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) · Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. · Tselluloosi leidub taimede rakkudes. · Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates.
Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. Tärklis (kartul) Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. Tselluloosi leidub taimede rakkudes. Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates.
11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? Tärklis: varu- ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) Kitiin: lülijalgsete toeses Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? Energeetiline, Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad), Varuaine(tärklis- taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? Lihtlipiidid e. neutraalrasvad, Liitlipiidid e. fosfolipiidid, Tsüklilised lipiidid e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub
Piima eeltöötlus - Piima kalgendatakse juuretisega Kalgenditöötlus -- Piima kalgendatakse. Toimub sünerees e piimakalgendi kokkutõmbumisel tekkinud veefaasi eraldumine. Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend. Vormimine - Juustukalgendi edasise töötlemisega vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplasti moodustamise) juustutoorik. II põhifaas juustu fermentatsioon e. juustu valmimine Piimsuhkur muundatakse piimhappeks jt. käärimisproduktideks, toimub valkude ja vähesel määral rasvade hüdrolüüs. Pr. osalevad mikroobsed ensüümid, laabi ensüümid ja piimas leiduvad ensüümid. 9. Millised on kalgendamise viisid? Laabi lisamine juustule · Levinuim viis kaseiinimitselle (K-kaseiini) destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale (30-35 ml/100 kg piimale) · Kalgendamine hapendamisega (sõir)
üheks intratsellulaarseks virgatsaineks. Kaltsiumi taset vereplasmas (2,5 mmol/l) hoitakse konstantsena piinliku täpsusega. Toiduga saadud kaltsiumi imendumist peensoolest reguleeritaksegi vastavalt organismi vajadustele parathormooni ja kaltsitriooli (vitamiin D3 -hormoon) vahendusel. Kui kaltsiumi puudus toidus kestab pikka aega, suunatakse Ca luukoest verre, see võib mõjutada luukoe struktuuri. Kaltsiumi leidub rohkesti munades, suure karedusega joogivees, piimatoodetes, kusjuures piimsuhkur (laktoos) soodustab ühtlasi Ca imendumist peensoolest. Kaltsiumi imendumist halvendavad liiga kiudainete rikas toit, häired lipiidide ainevahetuses, alkohol, keedusool, sahharoos, tsitrusviljad, äädikas ning toidu kõrge foolhappesisaldus. Kaltsiumi ja fosfori vahekord täiskasvanu toidus peaks olema 1:1. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihase tööks, samuti osaleb ta luukoe tekkes ning aktiveerib valgu sünteesil toimivaid ensüüme
annaabi.ee 
