kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima. IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10 kg-ni ja üle selle. V. Imetava emise söötmise mõju tema piimatoodangule. Imetava emise toitainete tarve on tunduvalt suurem, kui see on tiinusperioodil. See on seletatav sellega, et emis eritab piimaga palju toitaineid ja imetamisperioodil intensiivistub ka kõikide siseorganite töö, mistõttu toitaineid kulub rohkem. Et imetavad emised kasutavad
glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit. · Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju piimatoodangule ning piima laktoosisisaldusele. ,,Uurimistulemused näitasid, et odrajahu osaline asendamine rohusilol baseeruvas täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga ei mõjutanud ebasoodsalt vatsa keskkonda ega mõjunud koresööda efektiivsele lõhustuvusele," ütles Kass. ,,Kesklaktatsiooni lehmade ratsiooni lisatud toorglütserool mõjutas positiivselt piima laapuvusega seotud näitajaid: suurenes piima valgusisaldus ja moodustus tugevam kalgend."
Päevane piima kogus lehma kohta võib varieeruda olenevalt ilmastikust, pidamistingimustest, söötmisest, karjamaa kaugusest lüpsiplatsile jms tingimustest. Kuuma suveilmaga peaks piimakarjal olema põllul tagatud piisav veevaru. Kuna paljud farmid on ehitatud nõukogude ajal, on seal vanad seadmed, mida tuleks järk järgult välja vahetada. Praktika näitab, et vanade jootjate väljavahetamine laudas uute automaatjootjate vastu tõstab piimatoodangut märgatavalt. Piimatoodangule mõjuvad hästi ka puhkamiseks tagatud 6-8 tunnine pime aeg ja piisav valgus selleks ettenähtud ajal. Pikk valguspäev mitte ainult ei suurenda lehmade piimatoodangut, vaid suureneb ka loomade poolt tarbitav söödakogus ja paraneb sööda omastamine ning loomade rasvumine väheneb. Lehm peab ennast asemel mugavalt tundma, loomale peaks olema võimaldatud piisav allapanu, kas siis, kuiv turvas, saepuru või põhk. Kindlasti peaks olema
4 palli 5 palli 6 palli 21 VEISEKASVATUS 7 palli 8 palli 9 palli Toitumuse mõju lehma tervisele ja piimatoodangule. On teada, et just poegimise ajaks rasvunud lehmadel väheneb kehamass kiiremini ja suuremal määral võrreldes normaalses toitumuses lehmadega. Kehamassi kiire langus on ainevahetushaiguste (rasvunud maks, ketoos, libediku nihkumine) oluliseks riskifaktoriks. Rasvunud lehmadel esineb sagedamini raskeid sünnitusi ja päramiste peetust, nad on vastuvõtlikumad infektsioonhaigustele, neil esineb sagedamini udarapõletikke (mastiit), emakapõletikke(metriit) ja munasarjatsüste.
Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms.) hilineb või jääb koguni vahele, siis kulub 1-2 nädalat, et taastada avariieelne piimatoodang. Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib
Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms.) hilineb või jääb koguni vahele, siis kulub 1-2 nädalat, et taastada avariieelne piimatoodang. Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust
Olenevalt tõust ning söötmis- ja pidamistingimustest võib piimatoodang kõikuda väga suurtes piirides. Piima tähtsaimad koostisosad on rasv ja valk. Kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima toodavad kohalikud tõud (eesti maakari, dörsi, jaroslavli jne.). Neile järgnevad piima- lihatõud (simmentali, sviitsi jne.), punased tõud (stepi punane, eesti punane, läti pruun jne.) ja mustakirjud tõud. Piima rasva- ja valgusisaldusele avaldab pärilikkus otsustavat mõju. Piimatoodangule mõjuvad rohkem väliskeskkonna tegurid. Lehmade piimatoodang oleneb laktatsioonijärgust. Laktatsiooniperioodi esimesel ja teisel kuul piimatoodang suureneb, hiljem aga järsult väheneb. Püsiv laktatsioonikõver tagab suurema toodangu. Piima rasva- ja valgusisaldus on esimesel lüpsikuul kõrgem, langeb teisel lüpsikuul ja siis tõuseb kuni laktatsiooni lõpuni. Nimetatud omadused on pärilikud. Peale pärilikkuse mõjutavad piimatoodangut füsioloogilised ja väliskeskkonna tegurid:
Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline,mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. Organismis toimuvate haigusprotsesside puhul piimatoodang väheneb ning piima kvaliteet halveneb. Kõige sagedasemad on udarahaigused, mis vähendavad sekretoorsete rakkude talitlusvõimet. Kliima mõjub ka piimatoodangule. Kliimateguritest avaldab piimajõudlusele kõige suuremat mõju õhutemperatuur. Veiste tootmisvõimet soodustab mõõdukalt madal õhutemperatuur. 5. Nuuma- ja lihajõudlus Veise lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28.7 %, 18-kuuselt aga 33.5 %.
annaabi.ee 
