teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. Lüpsiks ettevalmistust ei tohi olla kauem kui 1 minut, sest juba lehma juurde minemisel tekib sõõrdumine. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast 45. Lüpsiinventari pesemine. Mõjutab suurel määral piimakvaliteedi. 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vet vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Pärast pestakse pesemislahusega. Desifiteeritakse kuuma (90) veega. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vet.
Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema veeimamisvõimet ja toiteainete sisaldust. Allapanu on vajalik: 1. loob kuiva ja pehme aseme loomiseks. 2. vedeliku ja gaaside (NH4) sidumiseks. 3. sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks (põhu kasulik kasutus). 4. sõnniku säilituskadude vähendamiseks. 5. soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks. Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist
Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused: Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima mikrobioloogilised näitajad:
Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel. See on tingitud piimahappebakteritest, kes kõrgematel temperatuuridel paljunevad ja oma elutegevusega produtseerivad piimhapet. Et seda vältida, tuleb piim võimalikult kiiresti pärast lüpsi jahutada. 37
veeimamisvõimet - mõõdetakse %-des; näitab, kui palju allapanu suudab imada vett võrreldes oma kuivmassiga Allapanu on vajalik: · kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks · vedeliku ja gaaside (NH4 ammoniaak) sidumiseks · sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks (põhu kasulik kasutus) · sõnniku säilituskadude vähendamiseks · soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks, tervislikumate tingimuste loomiseks Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teraviljapõhu veeimamisvõime sõltub palju koristamise tehnoloogiast. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni.
35. jõudluskontrolli põhimõtted Jõudluskontrolli Keskus on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiasutus. JKK missiooniks on loomapidajate varustamine usaldusväärsete andmete ja kvaliteetse teenusega tõuaretustöö läbiviimiseks. JKK põhiülesandeks on põllumajandusloomade põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine; riikliku sõltumatu piimakvaliteedi tagamine. JKK tegeleb piimaveiste-, lihaveiste-, sigade- ja kitsede jõudluskontrolliga, loomade geneetilise hindamise ning toorpiima kvaliteedi sõltumatu määramisega. JKK müüb veiste, kitsede, sigade ning lammaste kõrvamärke (samuti väljastatakse asendusmärke). Alates 1995. aastast on JKK ICARi ning INTERBULLi liige. ICAR (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee) kehtestab jõudluskontrolli ning
mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel. See on tingitud piimahappebakteritest,
koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel
Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Vett võib sattuda piima sisse erinevatel põhjustel. See võib olla tootjapoolselt tahtlikult lisatud või juhuslikult ebaõigesti monteeritud piimatorustikust sattunud loputusvesi. · Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel
annaabi.ee 
