jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid Väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe Sobib pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas Tagasihoidliku piimakusega Iseloomult väga temperamentne
sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud
põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud
on ristatud, siis on tulemused paremad. Valge lambatõu parandajaks on Tekseli lambatõug. Tal on väga silmapaistvad lihavormid. Tekseli lammastel on topeltlihastuse geen. Eestis on viimasel ajal toodud tekseli lambaid ka Belgiast ja nemad on eriti väljapaistvate lihavormidega. Teine parandajatõug on Dorseti tõug. Ta on nudi, pikema kerega (võrreldes tekseliga). Neid iseloomustab suur lihassilma läbimõõt ning dorsetit iseloomustavad ka head emaomadused dorseti uted on kõrge piimakusega ning nad hooldavad oma järglasi hästi. Kolmas parandajatõug on Dala tõug, kes on Norrast pärit. Nad on hea viljakusega ja neil on kõrge kasvukiirus (100 päeva mass). Dala lambad on hea villa kvaliteediga, mis avaldub nii, et vill on valgerasuhigiga. Valgerasuhigiga vill säilitab peale pesemist valge tooni, aga kui on vähe kvaliteetne rasuhigi, mis on kollakas see mõjub villa kvaliteeti pärssivalt. Peale pesemist on jätkuvalt vill kolletunud, selline vill on ka vähem vastupidav.
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000
lihatõugudest. Nimelt on dorsetile omane pikk innasesoon (vähemalt 8 kuud), mistõttu selle tõuga on võimalik lihtsamini organiseerida tihendatud poegimisi (2 aasta jooksul 3 poegimist), sest uted indlevad ka innavälisel sesoonil (kevadel, suvel) palju sagedamini kui teised lihatõugu uted. Ingliskeeles on kasutusel termin "out of season" breeding paaritamine "mitte innasesoonil", mida kasutatakse justdorseti tõu puhul. Dorseti uted on väga heade emaslooma omadustega ja suure piimakusega, seepärast paljud lambakasvatajad eelistavad just neid. Dorseti lambad on keskmise suurusega, pika kere ja hea lihastikuga. Uted on üldiselt teistest lihatõugu uttedest kergemad (tabel 1), kuid nad annavad talledele edasi häid lihavorme, mistõttu neilt saadud lihakehad on hinnatud. Dorseti lambaid kasvatatakse Eestis ühes aretuskarjas ning neid on imporditud Taanist, kui 2001. a imporditi 1 jäär ning 2002.a. 4 jäära ja 19 utte. Dala tõug
lai. Selg sirge või veidi kaardus. Kõhu-joon sirge. Laudjas lai, lihaseline ja sirge. Singid hästi arenenud. Jalad sirged, liigesed hästi arenenud. Nahk elastne, peen, harjased läikivad, valged. Temperament elav. Landrassi tõugu sead on varavalmivad, noorsead on kiirekasvulised ja väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga lihakehad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga. Landrassi tõug kujundati välja pikaajalise selektsiooni tulemusel. Aretuses pandi põhirõhk sigade konstitutsiooni tugevusele ning nuuma-ja lihajõudlusele. Saksamaal jõudluskontrollis olevate landrassi tõugu sigade jõudlusnäitajad olid 1993. aastal järgmised: ööpäevane massi-iive 839 g; söödaväärindus 2,74 kg/kg; tailihasisaldus 56,6%; viljakus 11,4 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 52. Pjeträän. Pjeträän (pr. Pietrain)
Nimelt on dorsetile omane pikk innasesoon (vähemalt 8 kuud), mistõttu selle tõuga on võimalik lihtsamini organiseerida tihendatud poegimisi (2 aasta jooksul 3 poegimist), sest uted indlevad ka innavälisel sesoonil (kevadel, suvel) palju sagedamini kui teised lihatõugu uted. Ingliskeeles on kasutusel termin "out of season" breeding paaritamine "mitte innasesoonil", mida kasutatakse just dorseti tõu puhul. Dorseti uted on väga heade emaslooma omadustega ja suure piimakusega, seepärast paljud lambakasvatajad eelistavad just neid. Dorseti lambad on keskmise suurusega, pika kere ja hea lihastikuga. Uted on üldiselt teistest lihatõugu uttedest kergemad (tabel 1), kuid nad annavad talledele edasi häid lihavorme, mistõttu neilt saadud lihakehad on hinnatud. Dorseti lambaid kasvatatakse Eestis ühes aretuskarjas ning neid on imporditud Taanist, kui 2001.a. imporditi 1 jäär ning 2002.a. 4 jäära ja 19 utte. Dala tõug
annaabi.ee 
