Tema nimel on nii võidetud Oscareid (26) kui ka Oscarile nomineerimiste kordade (59) rekord. Ta on pälvinud ka 7 Emmy auhinda. Disneyt peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks meelelahutuse arendajaks. Koos oma venna Royga rajas ta Hollywoodis Walt Disney kompanii. Selle korporatsiooni iga aastane sissetulek on umbes 30 miljardit USA dollarit. Disney ja tema kaastöötajad on loonud arvukalt maailmakuulsaid multifilmitegelasi, näiteks aastal 1928 lõid nad Miki Hiire ja 1934 Piilupart Donaldi. Aastal 1955 rajas ta Californiasse suure lõbustuspargi Disneyland. Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ja Hiinas.Ta suri kopsuvähki viis aastat enne kui avati Disney üks unistusteprojekte Disneyworld Florida osariigis Orlandos.
Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12
mõmm, mõmm, mõmm on söödud moos. Ütleb mõmm ja mõtleb uni, mõtleb mõmm ja ütleb mõmm Mõmin vaikne maas kui lumi, kevad taas siin vali mõmm. ×2 Refrään: Mõmm ja mõmm- ei saa me aru, aga karud saavad näe. Tõlki aga me ei palu kui on meega suu ja käed. ×2 Refrään: ×2 Lisa 12. Lugemise ja kirjutamise tööleht (kirjutamis eelsed, käelised harjutused.) Lisa 13. Laul ,,Rongisõit". Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-aa ja tat-tat-taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid tiisud, seal olid liisud, seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo. "Kalevala" põhjal on koostatud palju väljaandeid, muuhulgas ka koolidele. "Kalevalast" innustatuna on kirjutatud lasteraamatuid, nagu Mauri Kunnase "Koerte Kalevala", Kirsti Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain Wikipeediast). Kalevipoeg on sarnane Kalevala tegelasele Kalevala Lemminkäinenile, kellel olid samad seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud
Second level järve ääres ja omanäolistes Third level söögikohtades võib Fourth level meenutada vana tuttavat Fifth level lugu: «Rong see sõitis tsuh tsuhtsuh, piilupart oli rongijuht...». Omal käel linna avastamiseks on välja töötatud "Rongiga Türile" reisipakett, külalised võivad kaarti kasutades linnas
Kokkuvõte Tänu sellele tunni teemale, saime teada palju ka Eesti animatsiooni ajaloost. Üks meie suuri kujusid oli Elbert Tuganov. Tema tegeles filmi ja kultuuriga. Eestis toodeti nukufilme Saime veel teada, et animatsiooni eelkäija oli koomiks ning sellega tuli meile endilegi meelde, et oleme koomikseid lugenud ja tunntavad on meile neist animatsiooni multifilmi tegelased Minni, Miki Hiir ja Piilupart Donald. Üks meie endi Eesti lemmikumaid animafilme oli ,,Naksitrallid" ja ,,Lotte reis lõunamaale." Eestis on tehtud palju nuku ja joonisfilme ning meie arvates on see 8 meie Eesti filmiarengu üks tähtsamaid aegu. Kahju ainult, et enam ei näidata selliseid toredaid animafilme, sest just need mõlguvad mälestustes, kuna need olid ka kõige südamelähedasemad! Viited http://et
2007. aastal valminud rulapargi üle, mida kasutajad ise hindavad üheks parimaks sisetingimustes ekstreemspordirajaks kogu riigis. Noored saavad vaba aega sisustada ka 2010. aastal avatud Türi Noortekeskuses. 2010. aastal avati Türil Wiedemanni tänava ääres asuv laste mänguväljak, mis sai igati sobiva nime - Murumoori Mängupark. Korrastatud Türi parkides, järve ääres ja omanäolistes söögikohtades võib meenutada vana tuttavat lugu: «Rong see sõitis tsuhtsuhtsuh, piilupart oli rongijuht...». Omal käel linna avastamiseks on välja töötatud Rongiga Türile reisipakett, külalised võivad kaarti kasutades linnas ringkäigu teha ja lugeda huvitavat infot välja pandud ligi kolmekümnelt infostendilt. Türile tulles võiks uurida ürituste kalendrit on ju kevadpealinn Türi juba üle 30 aasta kuulus oma lillelaada poolest, Säreveres toimub igal aastal rahvusvaheline maaelumess AGRI, uute ettevõtmistena meelitavad külalisi klassikalise muusika
ning heategija. Walt Disney oli ka populaarne sõumees ning lõbustusparkide looja. Disneyt peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks meelelahutuse arendajaks. Koos oma venna Roy O. Disneyga rajas ta Hollywoodis Walt Disney kompanii. Selle korporatsiooni iga-aastane sissetulek on umbes 30 miljardit USA dollarit. Disney ja tema kaastöötajad on loonud arvukalt maailmakuulsaid multifilmitegelasi, näiteks aastal 1928 Miki Hiire ja 1934 Piilupart Donaldi. Aastal 1955 rajas ta Californiasse suure lõbustuspargi Disneyland. Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ja Hiinas. https://www.youtube.com/watch?v=_sVKbHIeEfY Elvis Presley Elvis Presley (sünninimega Elvis Aron Presley; 8. jaanuar 1935 Tupelo, Mississippi osariik 16. august 1977 Memphis, Tennessee osariik) oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks.
Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest): Rong ei tulnudki: Piilupart oli jälle magama jäänud. Koma pannakse ka järeldusseost märkivate sõnade järelikult, seega, niisiis, seetõttu, selle tagajärjel, selle tulemusel ette: Väljas on alles pime, seega võib edasi magada. Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st) ette: Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks. Kui järgnev osalause järeldab eelmisest, pannakse nende vahele mõttekriips (mõttekriipsu asemel saab mõelda järelikult):
"Raamat oli ikka parem" on üsna sageli antav hinnang, kuid ülaltoodud näidete puhul on animatsioon jutustustele veelgi sära lisanud. Raamatud Alfonsist ja tema üksikisast seostuvad praegu ühevõrra palju nii näitleja Björn Gustafssoni rahuliku ja pikaldasevõitu jutustajahääle kui Gunilla Bergströmi illustratsioonidega. Nagu mujalgi maailmas samastub joonisfilm mitmeski mõttes Disneyga. Ning muidugi armastavadROOTSI lapsed piilupart Donaldit, Dumbot, Aladdini ja Mowglit, kuid nende ameerika mammutfilmidega võrreldes läheb rootsi joonisfilm oma teed. Täispikki joonisfilme on Rootsis valmistatud vähe, näitena võiks siin tuua Per Åhlini "Reis Melonia saarele"/Resan till Melonia (Shakespeare'i "Tormi" julge tõlgendus) või tema viimast detektiivkomöödiat "Koerte hotell"/Hundhotellet. KUJUTAV KUNST Rahvusmuuseumi/Nationalmuseet trepikoda meenutab monumentaalset
Kriitiline teooria tänapäeval Euroopas on põhitegijad Jürgen Habermas ja Albrecht Wellmer. Habermas on suur teoreetik, opereerib abstraktsiooni piiril, praagib välja positivismi, rõhutab materialismi. Ta raamatuid on väga raske lugeda. USAs eksisteerib mitmeid keskusi ja liit, erinevalt Euroopast pole neil ajakirju. LadinaAmeerikas on küllaltki levinud. Näiteks Ariel Dorfman ja Armand Matterlart kirjastasid 1975 "Kuidas lugeda Piilupart Donaldit: riiklik ideoloogia Disney koomiksites." Brasiilias ja Mehhikos on kommunikatsiooniõpetamine väga levinud. Marxi ja kriitilise koolkonna toetus kommunikatsiooniuuringutele See on kui idee ja kontseptsioon empiirilistele teadlastele. Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 / 142 149
annaabi.ee 
