Andestus aitab vabaneda süüst ,,... ja anna meile andeks meie võlad nagu meiegi andeks anname oma võlglastele." Piibelgi õpetab andestama. Andestamine on elu osa, nagu vigade tegeminegi. Olgu siis see viimane meelega või kogematta. Hinge ja südame puhtana hoidmiseks võid paluda andestust sellelt, kellesse usud. Tihti ei ole inimestes julgust minna kannatajalt endalt andestust otsima. Olenevalt süüteo suurusest on ka süütunne erinev. Mõrv jääb kripeldama elupäevade lõpuni, valetamine ununeb paari päeva või nädalaga.
Igaühele on antud elu. See on aeg, kus ta saadab korda erinevaid tegusid. Kuid kui see on lõppemas, hakkab inimene mõtlema, mis edasi saab. Kas ta lihtsalt kaob ära või kuhu ta hing läheb? Kui võtame aluseks piibli, siis läheb inimene taevasse või põrgusse. Kui ta on teinud oma elu jooksul palju patte ning mitte olnud Kristuse poolel, ei saa ta paradiisi. Juhul kui ta on palunud enne surma lunastust, antakse talle andeks ning ta läheb taevariiki igavest elu elama. Sest piibelgi on öelnud, et Jumal võtab kõiki enda juurde, kes seda ainult südamest tahab ja palub. Kord nägin televiisorist filmi, kus üks inimene oli saanud surma ning läinud taevasse. Seal oli pikk järjekord, et igaüks saaks süsti. See kustutas inimese peast tema eelmise elu. Seejärel väljus ta ühest uksest ning sündis siia ilma uue lapsena. Võib olla tüesti ongi nii. Kui kellelgi aeg tuleb siit ilmast lahkuda siis see tähendab hoopis uut elu.
"Su sees on võimalused. Need on määratud" Juhan Viiding "Sa pole asjata see, kes sa oled, selle taga on keerukas plaan. Sa oled kallis ja täiuslik taies. Sind voolinud on meistri sau, sa oled ta südamel armas, sest su peal on Jumala au". Need read pärinevad Russell Kelferi luulest. Sama mõtet kannab edasi piibelgi, raamat, kus on kirjas elutõed. Kristlased, kaasa arvatud ka mina, usuvad, et meid on loodud just selliseks nagu me oleme Jumala eesmärgi jaoks. Tema on see, kes paneb paika meie rahvuse, väliumse, perekonna. Tema annab meile eluks vaja minevad võimalused ja oskused. Jumala soovib meilt vastu kõigest oma elu eesmärgi ära tundmist ja selle täitmist. Ta on andnud meile kõik vajalikud vahendid ju selleks. Kui meie sees on võimalused siis, kas me haarame neist ikka alati kinni
Liköörid Remi Volens KP2-10 Mis on liköör? Liköör on destilleeritud alkoholil baseeruv 2060% suhkrusisaldusega 1555 kange piiritusjook, mille maitsestamiseks kasutatakse erinevaid põllumajandussaadusi alates puuviljadest, marjadest, ürtidest, vürtsidest, seemnetest, pähklitest ning lõpetades mee, muna, rõõsa koore ja mitmesuguste eeterlike õlidega. Ajalugu Likööri tekkeajaks peetakse 13. sajandit ning sünnikoduks Itaaliat, kust on pärit ka esimesed teated liquoreiks nimetatud jookide valmistamise kohta kloostrites. Alguses kasutati neid raviotstarbelisi eliksiire ja tinktuure küll seedimise edendamiseks, mitmete ihuliste ning hingeliste vaevuste vähendamiseks ja toonuse tõstmiseks, kuid õige pea osati neid hinnata ka tujutõstvate seltskonnajookidena. Hollandlased, kes olid suured meresõitjad, olid ka ühed esimestest liköörimeistritest. Juba 16. sajandil tegid nad Antilli saart...
õndsuses hõljudes kannab ja hoiab, mu sõber!" See katke raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" kannab endas ilmekalt teist võimalust maailma keerukustele läheneda. Nimelt püüab küllaltki suur osa inimestest maailma läbi usundi mõista. Jah, päris kindlasti on selline viis mõnevõrra ebakindlam kui teaduslik viis, sest usundiga ei saa teha mitmekordseid katseid ja seeläbi midagi tõestada. Usundi tõestus on siiras usk, mida ühegi masinaga mõõta, ega arvutada ei saa. Ütleb ju Piibelgi: ,,Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." Seega on võib väita, et usundiline maailm on mõne võrra tundelisem, müstilisem ja ehk ka õnnelikum. Tundub tõesti, et religioossed inimesed on nii-öelda teadusinimestest ka mõnevõrra õnnelikumad, vähemalt väidab Ameerika sotsioloog Chaeyoon Lim oma 2010 aastal avaldatud uurimustöös. Olgu kuidas on, aga usundite rohkus muudab kõik religioonid mõnevõrra küsitavaks ja kõik usunditega seotu kuidagi... segaseks
Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda? On ju enamasti ikka nii, et kõik, mis on alles ees, tundub märksa lootusrikkam ja optimistlikum. Räägib ju piibelgi tuhandeaastase rahuriigi tulekust, kus rahvad elavad õndsuses. Aga millal see aeg kätte jõuab? Äkki on see möödas? Kas tõesti on see võimalik, et inimkond elab õnnes ja probleemideta TUHAT aastat? Milline on õnnelik tulevik? Kas eelkirjeldatu või hoopis midagi muud, uuemat, seninägematut, utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on vaid tarvis, et sa poleks sinna veel piilunud."
, 2002, lk. 102] Olukord pole siingi parem. Sõna khora ei esine ilmselt Uues Testamendis, seepärast see puudub ka eespoolnimetatud õppesõnastikus. Aeg Sõna ,,aeg" on eesti keeles vist juba iidamast-aadamast. Aeg ja ajalugu , kuid kus on ruum ja ruumilugu? Füüsikud kõnelevad aegruumist ja mõni ütleb, et aega ei ole üldsegi olemas. Loogiline on, et kui sõna on (eriti vana sõna), on ka sõnale vastavat sisu või ollust. Piibelgi ütleb ja hoiatab: ,,Pidage aega kalliks!" ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 10 Aeg on olemas juba selle pärast, et keel on olemas. Me kasutame keeleski ju vorme, mida kutsume aja järgi ajavormideks: eesti keeles on neid 4 enne-, täis- ja lihtminevik ning olevik. Mitmetes keeltes on ka tulevikuvormid konkreetsed, eesti keeles aga võiks neid ainult konstrueerida justkui abistavaid sõnu kasutades
eestikeelsete raamatute arvustusi, eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest. Tähtsaimad keeleküsimused Beiträges oli kirjakeele probleemi üle, sest 16 ja 17 sajandil oli tekkinud kaks kirjakeelt. Beiträge taotleski ühtset kirjakeelt. Leiti, et seda on vaja, kuid vaidlused selle üle, kuidas seda saavutada. Põhiliselt räägiti eestimaal tallinna keelt, tegelikult väga vähestes kihelkondades tartu keelt. Piibelgi oli olemas ainult põhjaeesti keelsena. Samas levis aga kirjandus liivimaa alal (lõunaeesti keele alal) paremini. Tekkis võrdlev-ajalooline keeleteadus, hakati vaatlema keele seotust teiste keelte, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise vahel. Tegevad olid Peterson ja Masing. Igapäevases suhtluses kasutati eesti keelt, seda hakati kasutama ka rahvaluules, kirikus, rahvakoolis, ilukirjanduses, tarbetekstides. Ilmusid ka esimesed ajalehed ja ilukirjandusteosed
Nad võtsid üle ladina keele ja kokku tuli frangi+ladina=prantsuse. 5. saj. lõpp kuni 8. sajandi keskpaik. Teine ajastu on karloingide ajastu, kus tõuseb esile karolingide dünastia 8. sajand - 10 saj. algus Kolmas ajastu oli Romaani kunst, valitsev kunsti stiil kogu lääneeuroopas, 10.-12. sajand Neljas ajastu oli Gooti kunsti ajastu, 13.-16 sajandi algus. vanagootika (Põhja Prantsusmaal 12. sajandi II poolel) kõrggootika 13.-14. sajand hilisgootika 15-16. sajand algus. piibelgi on tõlgitud gooti keelde. Merovingide kunst on kõige suurem kundtilise ja kultuuril allakäik, mis tabab kogu rooma impeeriumi läänepoolset osa. Praktiliselt kaob kiviarhitektuur. Mõned üksikud kiviehitised on tehtd merovingide ajal ja meistrid selleks arvatavsti tulid iirimaalt või ... Unustatakse kuidas teha lubimörti või telliseid. Keelustatkse ümarskulptuur, ja järgitakse kõrggootikani väga rangelt. Ümarskulptuurid on suur haruldus nagu ka kiviehitised. Keelatud on ka
annaabi.ee 
