ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. · 1333 - esimene teade juutidest Tallinnas. · 1335 - Tartus oli suur tulekahju. · 1341 - Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula. · 1342 - Liivimaa idapiirile ehitati Vastseliina ja Marienburgi (Aluliina) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka sakslased üksteisi maid. · 13431345 - Jüriöö ülestõus. · 1343 - Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1346 - Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. · Umbes 1350 - Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale.
· 1294 Novgorodlased põletavad Narva. · 1296 Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks. · 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa. · 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse. · 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula. · 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. · 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodsa juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad
· Sakala Muinasusk · Püha-kõik seletamatu,müstiline,aukartust äratav · vägi-peas,hammastes,juustes,küüntes,sõnades,taevas · targad-päritud tarkustega, ennustasid · hing-animism,hing võis rännata magamise ajal, hauatagune elu · loodus-suhtuti austusega, hoolega · jumalad-Taraphita,jumalad polnud halvad ega head · ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised
alla, linna ehitati võimas ordulinnus. 1333 esimene teadaolev juut Tallinnas, nimega Johannes. 1335 Tartus oli suur tulekahju. 1341 Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula. 1342 Liivimaa idapiirile ehitati Vastseliina ja Marienburgi (Aluliina) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka sakslased üksteisi maid. 13431345 Jüriöö ülestõus. 1343 Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. 1346 Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. Umbes 1350 Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale.
Kokkupõrked ei jäänud tulemata. Suurem lahing toimus Kanavere küla lähedases rabas, eestlased kaotasid. Ordu hävitas ka eestlaste rahva Tallinna all. Abiväed Rootsist jäid hiljaks ning läksid koju tagasi. · Abi palutati ka venelastelt. Mai lõpus tungisid 5000-meheline Pihkva vägi Tartu piiskopkonda kuni Otepääni. Sakslastel tuli nüüd oma väed koondada Lõuna-Eestisse. Kuni pihkvalased tagasi pöörasid, olid eestlased saanud siiski korraks vabad käed. Saarlaste ülestõus. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva kestnud piiramise järel alistusid selles olijad tingimusel, et neil lubati vabalt lahkuda, kuid kui nad välja tulid, loobiti nad kividega surnuks. Vaatamata edule Tallinna all, kujunes olukord ordule äärmiselt keeruliseks. Jõud olid
alla laagrisse, eestlaste vägi ei hüvinud täielikult, kuid oli suures miinuses. Taanlased andsid ordule vabad käed kaitsmaks Tallinnat. Ordumeister ise liikus Läänemaale suurema väega, kus sunniti ülestõusnud taanduma. 18-19 mai jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kuid pöördusid tagasi nähes eestlaste suurt vähemust. Seejärel otsisid eestlased abi Venemaalt, kes hakkasid Pihkvast 5000 mehega Otepääni Tartu piiskopkonda tungima. Sakslased koondusid nüüd Lõuna-Eestisse. Pihkvalased läksid koju tagasi, see andis eestlastele lisaaega siiski. 10. Ülestõus Saaremaale. Saaremaa sündmused jaagupipäevast 1343 kuni 1345 (ülestõusu mahasurumiseni) 11. Mõisted: Haagikohtunik - põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud, adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades., üksjalg - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas
1208, 1209, 1210 Ugandisse mitut sõjakäiku sakslaste ja lätlaste poolt. 1210 Mistislav Uljas (Kolka lahingust põgenes) ja Pihkva vürst Vladimir piiravad kaheksa päeva Otepää linnust. Otepäälased 400 marka hõbedat ja väed lahkuvad, piiramisest võimalik raha eest vabaks osta. Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert, sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat
Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule. Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta jõulupühade ajal riialased, suunates selle endale kättesaadavamasse Eestimaa piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased. Teel võeti reeturlikeks peetud Metsepole liivlastelt pantvange. Soontaganasse jõudes hakati küladest kariloomi röövima, kättesaadud mehi tapma ning naisi ja lapsi vangideks võtma. Põgenejaid jälitades jõuti ka naaberkihelkondadesse. Väe kogunemiskoht määrati Soontagana linnuse juurde. Kroonika mainib kolme muu linnuse mahapõletamist, kuid arvu kolm kasutamine võib olla ka üks krooniku stiilivõtteid. Hävitatud linnuste asukohtadena on
Teised läksid rüüstama Järvamaad, mõned kiiremad jõudsid Virumaa küladeni. 1216. aastal süüdistas Pihkva vürst Vladimir Ugandit sakslaste võimu alla minemises ja seadis end sisse lühemaks ajaks Otepää linnusesse ning lasikülasid ja provintse rüüstada. Kindlustasid ugalased ühiselt koos riialaste ja mõõgavendadega Otepää linnust, et osutada vastupanu. Ühiselt sooritati röövretk Novgorodi suunas. Talve lõpul kutsusid novgorodlased ja pihkvalased kaasa saarlased ja harjulased ning piirasid Otepää linnuse ümber. Sakalased tegid rüüsteretke lätlaste maale. Sakslased pidid lahkuma Ugandist. Eestlased kogusid Lembitu juhtimisel suure sõjaväe sakalaste, ridalaste, järvalaste, revalaste, harjulaste ja virulaste osalusel. Abiväe lubasid saata ka Novgorodi ja PIhkva vürstid. Kui see kava teatavaks sai tungisid ristisõdijad esimesena Ugandisse.
suurvürsti kasvavat võimsust kasutada oma huvides. Latgale aladel (idsa osas) polnud riikide vahelised piirid mitte selged. 1460 aastatel pihkva vürstid tahtsid neid alasid siis enda külge liita.Latgale idaaladele rajatud vene kindlused. 1478 aastal käisid Moskva väed Pihkva vürsti palvel rüüsteretkel Tartu piiskopkonnas, ordu otsustas selle vastata 1480 aastal omaltpoolt suure vasturetke. Pihkva alla jõudis ka ordu vägi välja, tahtis linna vallutada, pihkvalased purustasid ordu laevastiku , ja siis ordulased pidid tagasi pöörduma. 1481 toimunud Moskva vägede uus sissetung, erinev kõikidest varasematest sõjaretkedes. Väed hargnesid 3 suunas: Tartu piiskopkonda, ordu riiki ja Riia peapiiskopi. Tegemist olid väga kiiresti liikuvate mobiilsete vägedega, ja need jõudsid oma asjad ära teha ja tagasi tõmbuda kui ordu suutis oma jõud kokku ajada. Eriliseks tegi selle veel see
annaabi.ee 
