igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt vastastikus suhtlust, ajalugu, keelte kontakte Substraat, adstraat ja superstraatv on kontaktis olevate/olnud keele liigid. Keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled(kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin(mõlema keele sõnu ja elemente puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla Keele areaalne markrojaotus 1)aafrika 2)euraasia 3)kagu-aasia ja okeaania 4)austraalia ja uus guinea Miks keeled muutuvad 1)ökonoomia-kommunikatiivse ehk suhtluseermärgi saavutamiseks 2)analoogia 3)keelekontakt
poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel. Genealoogiline e geneetiline liigitus: tegemist on sugulus ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet „pidžiniseeruma”, kuna tegu on protsessiga. Kui kogu ühiskond on sellise keele
64, 107-147, 292-318 Lk. 15-55 (ja 56-64, kuigi keeleteaduse ajalugu küsitakse eksamil vastavalt loengumaterjalile) Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147 Eelkõige kõik paksus kirjas esitatud terminid: selle peatüki teemad võite õppida ka loengute põhjal, kuid eksamil võidakse küsida ka neid selle osa termineid, mida loengul ei käsitletud. lk 292-318 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. 9. Viipekeeled. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. + indo-euroopa ja soomeugri keeled EKSAMIL VÕITE SAADA BOONUSKÜSIMUSE, MILLELE VASTAMINE POLE KOHUSTUSLIK, KUID VÕIB ANDA LISAPUNKTE. ÜKS VÕIMALIKKE BOONUSKÜSIMUSI ON EESTIKEELSE LAUSE GLOSSIMINE (VT GLOSSIMISHARJUTUSI MOODLE’S)
kooperatiivsusprintsiipi, nt “Siin on palav” (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist” 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Tüpoloogiline liigitus: struktuuri järgi Genealoogiline liigitus: päritolu järgi Areaalne liigitus: piirkondlik Sotsiolingvistiline: jagatakse vastavalt sellele kui palju on keeli ja kuidas neid kõneldakse 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega)keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest. Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Kui pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks, siis nimetatakse seda kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad
Kreolisatsioon märgib kultuurilise segunemise/muutuste protsessi, mille tulemuseks on kreoolühiskond (pidžinkultuur on kultuur ilma rahvata, kreoolkultuur on endale kasvatanud rahva). Mimikri lähtub ambivalentsusest koloniseeritava ja kolonisaatori vahel, kui koloniseeritavad matkivad koloniseerijaid. Orientalism on Ida mõtlemise mõju Läänele, Ida selgitamine lähtuvalt kujutluspildist, stereotüüpidest ja ideoloogiast. Pidžin- ja kreoolkeeled tähendab keelte põimumist nii, et luuakse uus keelevariant. Pidžinkeeled on praktilise eesmärgiga, mis kinnistudes saab kreoolkeeleks. Suulisus avaldub selles, et paljud kultuurid olid eelnevalt rajatud suulisele traditsioonile (kirja usaldusväärsus jms). Teine tähendab vastandumist normaalsele ja loomulikule. Topeltkolonisatsioon tähendab naiste topelt diskriminatsiooni ja kolonisatsiooni erinevat mõju meestele-naistele
moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev. Kolm lähenemist moraaliteemaliste kultuuriliste erinevuste klassifitseerimiseks: S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 12 Universalism. Perspektiiv, mille kohaselt on nähtavad kultuurilised erinevused pinnapealsed ja sisuliselt on kõik kultuurid suuresti ühesugused. Nt keeled. Noam Chomsky universaalne grammatika. Ka pidžin (pidgin) ja kreooli (creole) keeled, [Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.] Relativism. Universalismist diametraalselt erinev vaatenurk, mille kohaselt kultuur ja mõte loovad
Kasutatakse keelepuusid. Indoeuroopa keeli on umbes 150. nimetuse on nad saanud oma muistse leviku järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani. Keele päritolu teooriaid: *"bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised; * "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; * "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; * "la-la"teooria: kõne algus on laul; keele žestilise päritolu teooria 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laenusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania,
annaabi.ee 
