Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks
Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks
Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega
Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 17 8. Viipekeeled.
Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 11. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega
nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik keel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 109. Pidzin ja kreoolkeeled Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina.
Teise keele oskuse omandamine on plussiks, kui ta ei võta midagi ära esimeselt keelelt. Soodsad mõjud ilmnevad alles siis, kui teine keel on hästi omandatud. Kakskeelses ühiskonnas võivad domineeriva keele süntaktiline struktuur ja põhisõnavara minna üle alluvasse keelde. Aja jooksul muutub alluva grupi keel selliseks moondunud seguks, mida ameeriklased nimetavad kreooliks (creole). Teiseks lahenduseks on pidzinkeele (pidgin) teke, milles on mõlema (või enama) keele leksikoni ja süntaksi rudimendid. Seega on kreool alluva keele segu domineeriva keele elementidega, ent pidzin kujutab endast mõlema keele elementide uut, lihtsustatud kombinatsiooni. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 65 Murded Kreoolid ja pidzinid tekivad kahe keeleliselt erineva grupi koosolemisest
annaabi.ee 
