Muidu rahulik ja kohusetudnlik tüdruk oli muutunud ülbeks ja vastutustundetuks. Ta ülbitses oma kaksikõega. Ning ta jättis oma poisi maha ning hakkas käima pidudel, kus ta flirtis mitmete poistega. Lizi hinded langesid ning ta õde ja vanemad pidid tihti tema eest muretsema. Ta vahetas oma poisse kui sokke. Kui ta oli oma järjekordse poisi kodus, Liz komistas ja kukkus ning ta muutus vanaks Elizabethiks tagasi. Tüdruk ei mäletanud midagi, mis juhtus, et ta oli olnud ülbe pidutseja. Ning enne õnnetust halvasti kohelnud poisi Toddiga leppis Liz ära.
Paigalpüsimatu SASA KAIRI Muusikaarmastaja Aktiivne Hea lauluhäälega Sõbralik Unustaja, hajameelne Ettenägelik Rikas Hoolitsev Lokkide, põselohkude, ruudulise pluusi ja punaste teksadega bändipoiss Abivalmis BIANKA ZAIID Ilus, punaste lokkidega Ülbe Mõjutatav Rikas Sõbralik Pidutseja Rõõmsameelne Halbade kommetega Heatahtlik Kade Silmapaistev Kättemaksuhimuline Mis meeldis? Noortepärane Arutlused elulistel teemadel Palju seiklusi, tihe sündmustik Hea ülevaade noorteprobleemidest Huvitav, köitev Õppetunde andev Huvitav sõnakasutus Hea ülesehitus Mis ei meeldinud? Liigne eelarvamustes kinni olemine
Usun, et kõik mehed mõistsid nende kurnatud meeste muresid. Selle kurikuulsa etenduse, millest kõik räägivad, pärl oli see, kui hakkas muusika mängima ning näitlejad hakkasid peanoogutusi tegema. Saali sisenedes ehmatasin ma samas ka ära, sest selle nii öelda varjupaiga seinad koosnesid õllekastidest ja see õllekogus meenutas mulle eilseid mälestusi nii palju kui neid oli. Aga samas ka menus mulle kurikuulsa möllumehe ja pidutseja Matti Nykaneni ütlus, et üks õlu peab alati sees olema. Kõige rohkem häirib mind etenduses see, kui näitleja seab oma huultele suitsu, mõne joogi või söögi, sest pahatihti tekib mul nälg nende asjade üle. Huumor ja kahtlased kokkusattumised olid väga üllatavad. Näiteks olukord, kus spiooni iseloomuga mees kontrollis oma naise truudust ning veendumaks, et naine teda petab, tõi võrdluseks alumised vurrud. Või see olukord, mil satuti planeeritud jalgpalli
Selle eest sain ma sealt endale uusi tutvusi. Uusi teadmisi, kuidas see toiming käib, ma ei saanud, sest olen varemgi kaamera ees olnud. Põhiliselt tegingi seda vaid kaunilt ja meelitavalt esitatud kutse peale. Kokkuvõtteks võib öelda, et mu vaheaeg läks oodatust paremini. Algul ei saanud käima ning seejärel pidama. Nautisin iga hetke sellest, väljaarvatud pohmakaid. Glamuur ja tähesära on mind alati lummanud ning ma loodan, et see kõikvõimas pidutseja leegitsev süda ja hing ei kustu ega kuiva nii pea.
Päevikust luges Ann, kuidas Kärt (tema ema) hääletas Tartusse, jõi seal ennast täis, suitsetas ning hulkus niisama teistega linnas ringi. Kaustikust sai tüdruk teada, et mees, keda ta pidas oma pärisisaks, osutus hoopis kasuisaks. Ann solvus oma vanemate (eelkõige ema) peale ning läks kodust minema. Ta sõitis koos oma klassiõe Ritaga Võsule, kus seisis tühjalt nende sõbranna surnud vanaisa maja. Kuna Rita oli suur pidutseja, kutsus ta sinna oma venna (joodikutest) kamba, kes jäid ka tüdrukute juurde mõneks ajaks elama. Võsul elas veel üks mootorratturist noormees Villem, kes aitas Ann´i kuulates tüdruku muresid ning suunates teda ikka mõttele, et ta võiks koju tagasi pöörduda. Lõpuks otsustas Ann ikka oma vanemate poole elama minna ja ema rääkis, et Villem oli juba tema ammune sõber ning tema käskiski poisil tüdruku eest hoolt kanda. Aidi Vallik on ka mu üks lemmikutest raamatu autoritest
Härra Treville küll kahtleb d'Artagnani jutu tõsiduses, aga lubab ta katseajaga kardinali kaardiväelaseks ning katseaja läbimisel saab temast musketär. Treville majas näeb äkki d'Artagnan aknast võõrast kes ta kirja varastas ning tormab talle järele. Ta jookseb teel järjest otsa kolmele Treville parimale musketärile Athosele( Athos on vähese jutuga ning karm musketär kelle minevikust ei tea keegi midagi), Porthosele(kes on keskmine kehkenpüks, naistemees ja pidutseja kuid samas hea võitleja oma suure kasvu tõttu) ja Aramisele(Aramis väidab üldse et ta on ainult päeval tema lühiajaliselt musketär ning hakkab hoopis preestriks. Tal on aga salapärane armuke kellest on nende seikluste jooksul palju kasu). Ta kutsub kõik kolm duellile kuid kaotab lõpuks võõra silmist. Jõudes duellipaika ründavad neid kardinali kaardiväelased ning võidavad. D'Artagnanist ja ,,Kolmest Musketärist" saavad head sõbrad
Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta lihtsalt kõnnib must mööda, kuna tal olid käed nii rahulikult jope taskus
OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks oölemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised krijandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline
Oscar Wilde · Sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. · Isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta.
3. KONFUTSIUSE MÕTTETERAD „Oma eksimuse mittetunnistamine võib samuti nimetada eksimuseks“ „Kui ma olem veetnud kogu päeva ilma toiduta ja kogu öö ilma uneta, mõeldes oma mõtteid, siis pole sellest mingit kasu: parem oleks tegelda õppimisega.“ „Õilsat inimest vaevab tema enda võimete vähesus: teda ei vaeva see, et teised teda ei tunne.“ „Õilis inimene austab iseennast ega pinguta, ta on seltskondlik, kuid mitte pidutseja.“ „Kui ülbus, hooplevus, vimmakus ja ahnus enam rahva seas ei valitse, kas võib siis öelda, et vastastikune hea tahe on saavutatud?“ – Selle küsimuse peale vastas õpetaja: „Võib öelda, et sellega on suurest raskusest üle saadud. Aga mis puutub vastastikusesse heasse tahtesse – seda ei oska ma öelda“ „Valitseja hoolitsegu omaenda õigluse eest! Mis raskust töös tal siis veel oleks? Kui ta ennast õiguse rajale suunata ei suuda, kuidas suudaks ta teisi?“
Surm: Kui näeb teise inimese surma, siis tuleb see ka temale mõttesse. Tuleb püüelda niisuguse elu poole, milles inimene on vaimult nii suur, et lakkab olemast surelik. Surm on kõigist jubedustest esimene. Miski pole kindlam kui surm. Kui surmast kuuldes võpatad, tardud, siis oled asja üle tegelikult mõelnud. P ei mõista, et kui lõpp on üks ja sama, miks siis ei võiks elu ajal nautida ja olla õnnelik. Filosoofi puhul on lootust pöördumiseks, pidutseja on lootusetu juhtum. P küsib: miks pole talle kasu toonud surma üle mõtisklemine. Surma nähakse eemalt. Pole mõtet asju kokku ajada, et siis varanduse keskel surra. Suurele vaimule on omane, et kutsub mõistuse meelte juurest ära ja juhib oma mõtte tavateedelt kõrvale. P laseb end siia-sinnapoole tõugata. Tal on hingeängistav rahulolematus iseendaga. Teine raamat- A ütleb, et meeleheiteks pole põhjust. A heidab ette P-le, et too loeb muudkui raamatuid, kuid ei oska neid
Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks olemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised kirjandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline
Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks olemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised kirjandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline
Peteruris, vaid surnukeha viidi vaikselt, poolsalaja Mihhailovskojasse vms. Lisaks kirjanduslikule poolele, oli Puskinil ka kirjanduse sotsiaalne mõjujõud, ta pani inimesi mõtlema. Ta looming toob esile ka humanismi põhitõed (inimese õigused ja vabadused). Ta looming pakub ka romantilist ja sentimentaalset pilku ning realismi ja tõde. 4. Lermontov (1814-1841) Lermontov sündis aadliperre, kus ema suri noorena. Tema isa oli pidutseja. Kui ema sureb, hakkavad isa ja vanaema hooldusõiguse pärast kauplema, mille vanaema võidab. Isa hakatakse tõrjuma, mistõttu Lermontov ei oska isa-tegelast kujutada. Tema jaoks on isa-tegelane romantiline. Lermontov on noorena koleda keha, aga ilusa näoga. Ta on füüsiliselt tugev, sest ta tegeleb erinevate spordialadega. Vanaema haris teda hästi, nii et ta oskas juba väiksena prantsuse, inglise ja saksa keelt. Ta oli tundlik, iseloomult heitlik. Ta oli introvert
kirjanduse alusmüüri. 21. PILET O. WILDE'I ELU JA LOOMING , ,,DORIAN GRAY PORTREE" KIRJANDUSELU EESTIS 1940-1970 ( SOTSIALISTLIK REALISM, VÕITLUS VABAVÄRSI EEST , KASSETIPÕLVKOND ) Wilde (1854-1900) sündis Dublinis. Tema isa oli maa-aadli seisusest tubli arst, kes rajas kliiniku, kus raviti raviti tasuta vaeseidki. Oscari isal ka väga lai silmaring. Tema intelligentsust varjutas aga asjaolu, et mees ei elanud kuigi kõlbelist elu: ta oli naistekütt, pidutseja, joodik jms. Wilde'i ema oli kasvanud pastori peres. Tundis huvi kunsti vastu, luuletas ja kogus iiri rahvaluulelt ning kirjutas ajaviiteromaanegi. Wilde'i emagi oli aga kergelt vastuoluline: ta oli edev, auahne ning väga suure tähelepanuvajadusega. Ema ootas tütart ning lapsepõlve varajases alguses pidi tulevane kirjanik kandma tüdrukute riideid. Oscaril oli ka vend ja õde, kes aga suri noorelt. Ema pereelu eriti ei huvitanud, ta kutsus koju