Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. TRUMMELPIDURID..................................................................3 1.1 Pidurimehhanism......................................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad...........................................................................................
Trummelpidurid Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on piduri peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. Põhiosad Trummelpiduri põhiosad on kaks hõõrdkatetega varustatud klotsi, mis toetuvad piduri kilbile. Klotside alumised otsad saavad pöörduda tugisõrmedel, ülemised aga toetuvad vastu töösilindri kolbide terastõukureid. Tagastusvedru hoiab klotse vastu kolbe, mistõttu mitterakendatud seisus jääb klotside ja piduritrumli vahele vahe.
Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale ja kuumeneb) pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud. Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) Piduriajam lekib, vooli, toru või mansett purunenud, hõõrdkatted kulunud. Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid Pidurid põrisevad Üks piduriklots või töösilinder kinni jäänud, pidurimehhanism puhastamata. Pilet 16. 1. Akupatarei hooldus Hoida aku pealt puhas ja kuiv, kontrollida, et elektrolüüdi tase ulatuks alati üle plaatide ning korkide tuulutusavad ei ummistuks. 2. Sõidupiduri kontroll Inimtühjal platsil järsk pidurdamine 40 km/h juures, piduri vajutamine, et see ei vajuks läbi ja ei oleks liiga vetruv ning sõiduajal kerge pidurdamine ja vaatamine, et pidurid pidurdaksid ühtlaselt ja kõik. Pilet 17. 1. Generaatori rikked
täiturseade. See katkestab hetketi pidurdamise, kui ratta kiirus ei vasta enam auto kiirusele. Sama süsteem võib vältida ka veorataste kohaltlibisemist (kaapimist) paigaltvõtul ja väikeselt kiiruselt kiirendamisel. Selleks pidurdatakse seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Autode hüdropidurid 10.1.4 Hüdrauliliste pidurite pidurimehhanismi ehitus Iga ratta juures on omaette pidurimehhanism. Rattaga pöörleb kaasa kas trummel või ketas, mille läheduses asuvad hõõrdkatetega klotsid. Pidurdus tekib sellest, et klotsid surutakse tugevasti vastu pöörlevat osa. Klotside ja trumli või ketta vaheline hõõrdumine takistabki pöörlemist, vähendades auto kiirust. Trummelpiduri peamised osad on: · pidurikilp, · kaks klotsi, · üks või kaks tagastusvedru, · üks või kaks töösilindrit ja piduritrummel.
süvendite madalamasse ossa ja suruvad kettad laiali. Selle tulemusena surutakse survekettad vastu koda ja kaande sisepinda. Toimub pidurdamine. Pidureid on kaks või kolm. Kolmas on tavaliselt seisupidurina kasutusel. Pidurit reguleeritakse varda sisse- ja väljakeeramise teel nii, et pedaali täiskäik oleks 80-100 mm jõuga 120N vajutades. Klotspidurid võivad paikneda nii ratastes kui ka eraldi trumlites tagasilla küljes. Viimasel juhul saavad pidurid ajami eraldi võllikutelt. Pidurimehhanism koosneb kahest hõõrdekatetega piurdiklotsist. Klotside vahel on vedrud. Klotsi üks ots toetub sõrmele, teistele mõjub piduripöör. Pööra abil surutakse klotsid vastu trumlit. Pidurite reguleerimine toimub kui pedaali vabakäik ületab 200mm. Reguleeritakse spetsiaalse koonuse abil. Koonus keeratakse lõpuni sisse ja siis tagasi kuni klõpsatuseni, seejärel muudetakse varraste pikkust kuni saadakse mõlemal pedaalil võrdne käigupikkus 100-150mm.
Autode veosillad Üldandmed Veosillaks nimetatakse auto seda silda, mille rattad veavad kandes suuri koormusi. Veosild võib olla jäik tala. Temasse on mahutatud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Joonis 47:Rattareduktoriga vedavsild. 1. Rattareduktori kroonratas, 2. Ratta rumm, 3. Pidurimehhanism, 4. Vedav keskhammasratas, 5. Sateliit, 6. Satelliitide raam, 7. Rattavõll, 8. Peaülekanne, 9. Piduripööra võll, 10. Võllikatte, 11. Võllikatte hoidetihvt. 45 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad
kummipatjade vahendusel. Ratas on haagisel samasugune kui mootorrattal (moto- rolleril) endal ja on nendega vahetatav. Uuemate haagiste rattal on pidurimehhanism, mis rakendatakse tööle kas koos mootorratta tagapiduriga või eraldi käsihoovaga. Esi- mesel juhul rakendub haagise pidur väikese viivitusega, mis parendab stabiilsust. Teisel juhul käsutatakse haagise pidurit ainult seisu ajal
annaabi.ee 
