toorpiima käitleb ja otse tarbijale üle annab. Toorpiimas 1) mikroorganismide üldarv temp. 30'c(ml kohta) - nõu alla 100 000(libisev geomeetriline keskmine üle kahe kuu, vähemalt kaks proovi kuu kohta) 2) somaatiliste rakkude arv(ml kohta) - nõue alla 400 000( libisev geomeetriline keskmine üle kolme kuu, vähemalt üks proov kuu kohta) -Somaatilised rakud e. Somrakud on keharakud - surnud näärmeepiteeli rakud - Verevalgelibled e. Leukotsüüdid (udarapõletik e. Mastiit) 3) pidurdusainete jääke ei esine - nõue: pidurdusainete jääkide esinemise suhtes tehtud analüüsi tulemusel on negatiivne; üks proov kuus; 4)Staphylococcus aureuse esinemine - nõue: alla 500/ml (see nõue kehtib ainult toorpiima otsetarbimisel), üks proov kahe kuu jooksul - Pidurdusaine pidurdab bakterite arengut. Piimajõudlus - on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus mingi kindla ajavahemiku jooksul. - lüpsilehmade piimajõudlust võrreldakse nende
6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU Somaatiliste rakkude arv: 400 000 r/ml Pidurdusainete sisaldus: 0,01RÜ Tiitritav happesus: 17°Th Th- Thörneri kraad: Piima neutraliseerimiseks kulutatud leelise hulk ml-des ff manulusel Kultiveeritavate bakterite koosluse struktuur toorpiimas: 1. GP kokid: Micrococcus Streptococcus Lactococcus Staphylococcus 2. GP pulkbakterid: Microbacterium Lactobacillus Corynebacterium Arthrobacterium
piimatoodete teatud iseärasusi - näiteks on piim imikute ja väikelaste peamine toiduaine, mis peab olema eriti ohutu. Lamba ja kitsepiima tootjatele võib tulla üllatusena, et paljude veterinaarravimite lagunemine vatsas ja eritumine piima on lehmadega toimuvast küllalt erinev, sama võib kehtida ka mükotoksiinide puhul. Samuti põhjustavad mõned mükotoksiinid antimikrobiaalse toime tõttu probleeme hapupiimatoodete valmistamisel ning vale-positiivseid tulemusi pidurdusainete esinemise uurimiseks rakendatavates testides. Mükotoksiinide eksretsioon lehmapiima kontamineerunud söötade tarbimise järgselt on üldiselt väike ning praegusel ajal loetakse riskiteguriks vaid aflatoksiin M1 jõudmist piima. Ekskretsioon oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja
jooksul. SRA suur sisaldus piimas alandab oluliselt piima kvaliteeti. SRA vähendamiseks tuleb jälgida lauda, lüpsja ja lüpsihügieeni ning kasutama õigestireguleeritud lüpsiaparaate. Piima sordilisus. 3.10.4. PIIMA SORDILISUS. Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Somaatiliste rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse kaks korda kuus. Pidurdusainete esinemisel piimas võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini (kui teiste näitajate osas piim vastab standardi nõuetele). Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja kehtib antud piimakoguse kohta. Ka neutraliseerivaid aineid kontrollitakse kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel
asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumist ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. Hinnanguliselt 0,3 9% eluvõimelistest seemnetest tärkavad igal aastal ning see protsent jääb aastast aastasse suhteliselt samaks. Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub: - seemnekesta läbilaskvusest - pidurdusainete hulgast seemnekestas - looduslikest keskkonnafaktoritest - valgusest, hapnikust, süsihappegaasist, temperatuurist ja veest Seemnete säilimine mulla pindmises kihis lühendab nende puhkeperioodi ning soodustab idanemist. Seemnete matmine sügaval mulda teeb keeruliseks tulevased umbrohtude hävitamise meetmed. · Paar slaidi materjalidega õppejõult Umbrohutõrje Meetodi hindamine: - efektiivsus määratakse kuivõrd tõhus on mingi meetod liigi tõrjel
Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a. võib
surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a
Kuumtöötlus- ja töötlemisettevõttesse veol peab piima temperatuur olema alla 10 ºC. Seejuures peab olema välistatud toorpiima külmumine - piim tuleb jahutada 2 tunni jooksul pärast lüpsmist vähemalt 8C-ni, kui vedu toimub iga päeva (kui ülepäeva siis 4C-ni) - piim peab olema naturaalne sademeteta ja helvesteta, valge või kreemikas - piim ei tohi sisaldada neutraliseerivaid aineid (amoniaaki, soodat). pidurdusainete jääksisaldus peab olema alla 0,01RÜ/cm3 - piima tihedus ei tohi ollla alla 1027kg/m3. Külmumistäpp mitte üle -0,520C 13.Piima saasteallikad Kvaliteetse piima tootmine Puhtast udarast lüpstav piim ei sisalda olulisel määral baktereid. Vaatamata sellele, et lüpsikkeskonn ja seadmete teatud saastumine bakteriga on möödapääsmatu, peaks bakterite üldarv headele hügieeninõutele vastavas jahutatud piimas jääma siiski alla 10 000 bakteri/ml