lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib väga lühikeste pükstega käia. Nii ma siis esimese nädala natuke seda soovitust eirasin. Aga koolist vabal ajal käisin ma ikka ,,lühkaritega" ringi. Särkidest sobivad minu meelest ka T-särgid aga polo särgid on isegi paremad, need ei kortsu nii palju ja ei lähe nii kergesti mustaks. Pidulikematel puhkudel, näiteks kooliaktustel oleks kindlasti parem triiksärk. Kehalise kasvatuse tundides peaks olema eraldi särk, sest kui käia terve koolipäeva higise särgiga on see ebahügieeniline. Jalanõudest peaksid kindlasti olema sügisel vahetus-jalanõud, sest poriste ja muul moel mustade jalatsitega kooliruumidesse tulemine on samuti ebahügieeniline ja ebameeldiv teistele kooli- ja klassikaaslastele. Samuti peaks olema veel eraldi spordijalanõud. Ka pidulikemateks
sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680
puudusid. · Abielu tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskostele (tavaliselt sõlmiti murdeeas) · Naisel oli võimalus ka sõltumatult ise elada, kuid seda erandjuhtudel. Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt. Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid · kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga · lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia · välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid
esituseks, aga tundeline soolostiil tuli aegamööda ka jumnalateenistuse muusikasse. Näiteks avaldas Monteverdi oma kuulsaima kaebeaaria ,,Lasciate mi morie" elu lõpul ka uue ladinakeelse tekstiga vaimuliku kontserdina. Monteverdi eristas oma kirikumuusikas kahte stiili vana polüfoonilist, uut tundelist ja kontsertlikku. Itaalia Kirikumuusikas eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni. Katoliku muusika kõige toretsevamat laadi võis kohata Roomas, Bolognas, Viinis ja Salzburgis. Pidulikematel puhkudel kasutati missamuusikas hiigelsuuri kontserkoosseise. Hilisbaroki ajal sai ooperi mõju missamuusikale ja kontsermotetile järjest nähtavamaks. Ansamblimadrigal, mis valitses hilsrenssansi kammerlaulus, asendus 17. sajadni esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida laulid basso continuo või väikese ansambli saatel. 17. sajandi algul võis kohata väga erinevates vormides soololaulu ehk aariat lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust kuni
sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi lauliskoraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Kantoril oli ka oma valikkoor ehk Kantorei, koolipoistest ja linnakodanikest koosnev vabatahtlik kirikukoor, kes suutis laulda õige nõudlikke kooriteoseid. Vajadusel toetas kirikukoori linnamuusikute kapell. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719).
positiivseid jooni. Tõenäoliselt on see kujuke valmistatud 13.-14. sajandil. Ka lossi tänava alt leiti luukujuke, mis on kusjuures päris eriline. Ühel küljel on Ristija Johannes, teisel küljel Püha Jüri, tavaliselt kujutatakse vaid ühte inimest. Üheks kaubaks, mida läänest palju sisse toodi oli tekstiil. Kõige kallim oli punane kalev, punaseid rõivaid kandsid keskajal kõige jõukamad inimesed kõige pidulikematel sündmustel. Keskaja Tartusse on jõudnud ka siidi. Tartu jäätmekastist on välja tulnud näiteks siidist valmistatud kotike. Importkeraamikast kirjalikes allikates kirjas ei ole, kuid arheoloogilisi leida on seevastu rohkesti. Veerand või koguni kolmandik arheoloogilistest leidudest on importkeraamika. Põhiliselt on toodud Lääne-Euroopast tugeva põletusega heast peenest savist kanne. Tartust on leitud ka kivikeraamiline kann, millele on omal ajal ümber tehtud nahkümbris, see
esimest võivad olla nii daktülid (UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid Kreeka koolihariduse aluseks, need õpiti koolipõlves pähe. Muutusid peaaegu ametlikeks eeposteks kuuenda sajandi keskpaiku enne Kristust, neid esitati panatenaiade pidustustel ja teistel pidulikematel sündmustel. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Peisistratos oli Ateena türann, kes valitses linna 6. sajandil eKr. Ta julges vastanduda aristokraatidele, jagas maad vaestele ja toetas ka kultuuri arengut. Peisistratose korraldusel pandi kirja Homerose eeposte lõplik versioon, et see hiljem ajas enam ei moonduks. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme.
Saun oli maarahva peamine pesemiskoht. Enamasti oli tegu suitsusaunaga. Korstnaga sauna veel eriti ei tundu. Paljudel taludel aga sauna polnudki, sellisel juhul pesti end näiteks rehetoas. Vaesematel linnaelanikel võisid pesemisolud veelgi kehvemad olla kui maal. Kirbud, lutikad, parasiidid maainimeste suhtumine polnud väga negatiivne, peeri pigem paratamatuseks, kuna nendest ei saadud eriti lahti. Ninanuuskamiseks kasutati taskurätikut, kuid vaid pidulikematel juhtudel. Tualettide ja käimlate levik talurahva seas oli levinud looduslähedane lähenemine. Eraldi käimlate ehitamist peeti tihti asjatuks. 20-datel olid ainult pooltel taludest välikäimla olemas. Paljudele oli see pigem uhkeldamise element. Riik püüdis propageerida välikäimlate ehitamist, et mitte soodustada nakkushaiguste levikut. Linnades paranes aga olukord paremini. Vanade kommete kohaselt peeti liigset pesemist liiga sakslikuks käitumiseks
annaabi.ee 
