Polnud juhus, et kõik, kel seda Pheidiase meistritööd näha õnnestus, kinnitasid, et nende ees polnud mitte jumala kujutis, vaid jumal ise. Kullast ja elevandiluust oli valmistatud ka Zeusi troon, mille kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ning jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt
· Pheidiase suurteoseks oli ka Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega · Seal kasutas ta oma õpilaste abi · Kokku tehti üle 300 inimfiguuri ja üle 200 loomakujutise · Need on säilinud ja asuvad Londonis Briti Muuseumis · Kreeklased nõuavad neid juba 2 sajandit tagasi · Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju · See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks · See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks · Pheidiast süüdistati kullavarguses · Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias · Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine
säilinud. Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana. Pheidiase suurteoseks oli ka. Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega. Seal kasutas ta oma õpilaste abi. Kokku tehti üle 300 inimfiguuri ja üle 200 loomakujutise. Need on säilinud ja asuvad Londonis Briti Muuseumis. Kreeklased nõuavad neid juba 2 sajandit tagasi. Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju. See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks. See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks. Pheidiast süüdistati kullavarguses. Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias. Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina. Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte original. Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. Kettaheitja on ka väga kummalises poosis. Hästi on välja töödeldud sportlase lihased. Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine
Polnud juhus, et kõik, kel seda Pheidiase meistritööd näha õnnestus, kinnitasid, et nende ees polnud mitte jumala kujutis, vaid jumal ise. Kullast ja elevandiluust oli valmistatud ka Zeusi troon, mille kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ning jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt 13
Polnud juhus, et kõik, kel seda Pheidiase meistritööd näha õnnestus, kinnitasid, et nende ees polnud mitte jumala kujutis, vaid jumal ise. Kullast ja elevandiluust oli valmistatud ka Zeusi troon, mille kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ning jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest
· Pheidiase suurteoseks oli ka Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega · Seal kasutas ta oma õpilaste abi · Kokku tehti üle 300 inimfiguuri ja üle 200 loomakujutise · Need on säilinud ja asuvad Londonis Briti Muuseumis · Kreeklased nõuavad neid juba 2 sajandit tagasi · Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju · See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks · See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks · Pheidiast süüdistati kullavarguses · Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias · Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine
Demokraatia pooldajad pooldasid seega ka kindlat võimu liitlaste üle. Pärast Pärsia sõja lõppu hakkasid ateenlased Periklese ettepanekul kasutama liitlaste raha ka suurejoonelisteks ehitustöödeks oma riigis. Oponendid süüdistasid Periklest küll amoraalsuses, kuid nende liider pagendati ostrakismiga ja 440datest aastatest algas akropoli väljaehitamine hiilgava kultuskesusena. Selle juhtimise usaldas Perikles oma sõbrale, toonase Kreeka ühele silmapaistvaimale skulptorile Pheidiasele. Peagi valmis Parthenoni tempel, kaunistatud Pheidiase reljeefide (Panathenaia rongkäiku kujutav friis) ja sama autori loodud hiiglasliku jumalanna Athena kujuga. Algas ka akropoli väravakompleksi propylaia ehitus. Avalikke ehitisi püstitati mujalgu Ateenas ja Atikas. Ateenast sai lühikese ajaga Kreeka tähtsaim kultuuri- ja vaimuelu keskus. Demokraatia tõusuga kaasnes Ateena teatri ja dramaturgia õitseng. Kuigi esimene