guten tag-tere pevast ich heisse-mina olen deutschland-saksamaa estland-eesti wer-kes wer ist das-kes see on wie heist du-mis on sinu nimi wohnen-elama kommen-tulema lernen-ppima heute-tna morgen-homme 1-eins 2-zwei 3-drei 4-vier 5-fnf 6-sechs 7-sieben 8-acht 9-neun 10-zechn 11-elf 12-zwlf 13-dreizehn 14-vierzehn 15-fnfzehn 16-sechzehn 17-seibzehn 18-achtzehn 19-neunzehn 20-zwanzig die mutter-ema der vater-isa der bruder-vend die schwester-de die familie-perekond die eltern-vanemad die frau-naine der mann-mees das kind-laps der sohn-poeg die tochter-ttar das jahr-aasta bei der familie-perekonna juures der schler-pilane(m.s.) die schlerin-pilane(m.s.) der student-lipilane(m.s.) die studentin-lipilane(n.s.) der lehrer-petaja(m.s.) die lehrerin-petajanna arbeiten-ttama studieren-likoolis ppima ledig-vallaline verheiratet-abielus tot-surnud verwitwet-lesk auf dem lande-maal in der stadt-linnas
millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma judu ja vimeid, siis neme,mida peame tegema oma eesmrgi saavutamiseks. Teisest kljest aga , teades oma puudusi ja juetust,mistame ,mida peame vltima. Meie eluloo kiku ja valikuid mjutavad sbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime
hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd
tiina tstis puzzletkid karpi tagasi. janno korjas kokku vrvipliiatsid, mis prandal laiali olid. kasparile meenus piimapudel, krs ja salvrtt. "kiiresti, laul saab kohe lbi..." ta koristas oma koha laua taga ja kohe, kui ta oli omadega valmis, lpetas ka petaja liisa fldimngu. klass oli jlle ilusti korras. alvin ahvike ja petaja liisa olid vga rahul. Tiina naeratas, janno hetas ja bruno vaatas sna lausumata prandale. kik olid tublisti td teinud! "oeh, tnasest pevast peale koristan ma alati enda jrel!" mtles kaspar.
Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. SELGROOG. 7 kaelalli. 12 rinnalli. 5 nimme. 5 ristluud. 3-5 ndrallid. Seljaaju on umbes 35-45cm pikk. (38g) Seljaaju vahetuks jtkuks on piklik aju, sellest eespool lal asub tagaaju. Aju pletikk on ENTSEFALIIT. Aju kesta pletik on MENINGIIT.
Nende perekonnas on 7 last. Ta on enda perekonnas noorim poeg ja poiss soovib le kige oma vendade varjust vlja saada ja olla teistest erinev ja ka parem. Ta on Harry parim sber. Draco Malfoy on helepruunide juustega upsakas poiss, kes kib Slytherinis. Tema parimad sbrad ja n turvamehed on Crabbe ja Goyle.Harryga kohtusid nad tegelikult juba Diagoni Piktnavas, aga siis ei teadnud Draco veel, et too on Harry Potter. Nad said tuttavaks juba Sigatka rongis. Sellest pevast alates nad vihkavad teineteist. Albus Dumbledore on Sigatka direktor. Dumbledore on ainus, keda Voldemort testi kardab. Dumbledore armastab vga kammermuusikat ja tal on lemmikloomaks fniks Fawkes. Mees usaldab Harryt alati ja kes teab-vib-olla on Harry ka ta lemmikpilane! Hagrid on Harry sber, kes jumaldab "armsaid loomi". Teisisnu ta jumaldab udseid koletisi. Vib tuua niteks lohe, kes tal kunagi oli. Hagrid on pooleldi hiiglane. Ta ema oli hiiglane ja isa oli vlur. Ka tema kis kunagi
ning lppu. Kik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevitu misapere vanema ttre vaheline armastuslugu on vga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljs thelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapseplvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid pevast peva ninud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Kllap oli ka tema sdames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda vlja nidata just elu heaolu prast. Ja saabudes maale oma jrjekordset rahassti pranduse nol ktte saama, vttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna vltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe hing juba nii mrgitatud selle vltsiga, et ta ei suutnud vi ei tahtnudki tulla vlja harjunud kestast
- Arvestab päevase kaloraazi sisse ka kehalise aktiivsuse , mida on tarvis , et kehakaalu säilitada . Päevane energiahulk kehakaalu langetamiseks . Näiteks : - 1. Nädal 1890 Kcal päevas , 2. Nädal 1810 Kcal päevas , - 3 . nädal 1750 päevas jne ... Oluline on ka kalorite muutumise dünaamika . Kuna eesmärgiks on kaotada rasva , säilitades samal ajal kvaliteetset lihast , peaks kaloraazi vähendamine kulgema peale esimest nädalat sujuvalt . On oluline on pevast kaloraazi mitte lasta alla 1510 Kcal . VÕRDLE ANDMEID TOITUMISTEADLASTE SOOVITUSEGA. Toitumiste a dla s e d soovitavad süüa palju tervis e m alt kui ma s öö n . Tavalis elt võtan mina salatit umb e s ve eran d taldrikutäit , liha , kala pool taldrikutäit ja riisi , tatart või kartulit . Ma söö n liiga palju saia . Võiks ka väh end a d a oma toitumist õhtuti . Peak s väh e m telekat vaatam a et ei tuleks näksimis e isu peale
) SPEND ON: I spent lots of money on it. (Ma kulutasin sellele palju raha.) SUCCEED IN: Ralf succeeded in making his own company. (Ralfil nnestus rajada oma firma.) SUFFER FROM: Grace suffers from head-aches. (Grace kannatab peavalude all.) TAKE PART IN: He took part in the competition. (Ta vttis vistlusest osa.) TALK TO: I talked to mother. (Ma rkisin emaga.) THANK FOR: Thank you for your kindness. (Tnan sind su lahkuse eest.) THINK ABOUT: I often think about that day. (Ma mtlen tihti sellest pevast.) THINK OF: What did you think of this film? (Mis sa sellest filmist arvasid?) VOTE FOR: I didn't vote for anybody. (Ma ei hletanud kellegi poolt.) WAIT FOR: They are waiting for me. (Nad ootavad mind.) WARN ABOUT: Stephanie warned him about the criminals. (Stephanie hoiatas teda kurjategijate eest.) WRITE TO: Pamela didn't write to me. (Pamela ei kirjutanud mulle.) WORK ON: Stephanie worked on her assignment. (Stephanie ttas oma lesande kallal.) WORRY ABOUT: You shouldn't worry about me
- reaktiivvimsuse graafikud, - tisvimsuse graafikud, - koormusvoolu graafikud. Kuna temperatuuri muutus toimub seadmetes aeglaselt, nidatakse mdetavad suurused graafikutel 15..60 min keskmistena, mistttu graafikud on astmelised. Kui graafik on esitatud tegeliku aja jrgi mdetuna, nimetatakse seda kronoloogiliseks graafikuks. Arvutuste lihtsustamiseks kasutatakse ka nn koormuste jrgnevuse graafikuid, siin ajatelje muut tj i nitab koormuste P Pi pevast kestvust Mlemat liiki graafikute integreerimisel on vimalik saada tarbitud energia: Graafikute asemel vib kasutada ka nende phinitajaid: - maksimaalvimsus Pmax ; - minimaalvimsus Pmin; - keskmine vimsus , kus t - koormuse keskmistamise ajaintervall; n - nende intervallide arv ajavahemikus T; - ruutkeskmine vimsus ; - titetegur ; - kujutegur ; - htlustegur .
Ginny.Tutvustamine kis kummaliselt-tdruk vttis laia ogalise rihamaga kella randmelt ja nitas Britale peidus olnud tatoveeringut-Ginny.Brita sendanud ksida,kas see ongi ristinimi.Vib olla poleks tdruk arugi saanud,mida thendab vanamoodne sna-ristinimi!Tdruk kandis paksu tallaga,varvastest plvedeni nritavaid saapaid,mille kngitsemine paistis nii tmahukas,et tekkis kahtlus,kas neid ra vetaksegi.Brita llatuseks ei lahkunud Ginny prast lunaski.Nad sulgusid Silveri tuppa.Tund kadus tunni jrel,kuni pevast sai hta.Gunnar oli Eestist ra ja Brita pidi langetama otsuseid ksinda.Kui htused uudised olid televiisorist maha loetud lks Brita en.esekindlal sammul ja ust prani lahti les Silveri tuppa. Neiukesel oleks aeg koju minna!teatas Brita rangelt Ginny jb siia,vingatas Silver vra hlega. Ja veel Ginny on ehk nii lahke ning jtab mulle oma telefoninumbri! Ega plika viivitanudki.Esikulaual kirjutas ta paberitkile tolle tundmatu Esmeralda numbri.Brita astus pojale nina alla ja pahandas
httide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest rnipankadest. Seni olid rnikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud lhedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk lbi uuritud kuni tlishttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter prasid oma thelepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi mrkimisvrset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922
annaabi.ee 
