10.Kelles pettumine on Juuditi jaoks kõige traagilisem? Miks? Juuduti jaoks oli kõige traagilisem pettumine Nimetus, ta ässitas Nimetut Olovernest tapma aga Nimetu ei nõustunud sellega. Juudit ütles, et armastab Olovernest kui ka Nimetut aga, et saaks armastada ainult Nimetut peab ta Olovernese tapma, lõpuks kui Nimetu läks oma telki, kuna Juudit käskis tal minna, tegi ta enesetapu. 11.Missugusena tuleb Juudit Petuuliasse tagasi ? Kuidas elab ta tulekut üle ? Juudit tuleb Petuuliasse tagasi Susanna ja ühe pombuga, mis pidi olema Olovernese suurim varandaus. Kui nad tulema hakkasid pidi Juudit peaegu kokku kukkuma aga Susanna aitas teda. Juudit naaseb Petuuliasse ka suhteliselt rõõmsama, et ta oma mehe tappis. Ta kuulutab seda kõigile inimestele ja asetab Olovernese pea müüridele, et kõik seda näeksid. 12.Kuidas võtab Petuulia Juuditit vastu ? Missugust mõju avaldab see Juuditile? Petuulia võttis Juuditi hästi vastu
Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernes oma naiseliku ilu ja malbusega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa. Kui Juudit aga Olovernesega silmast silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgest osa saada.
kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa, kui aga Juudit Olovernesega silmast-silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova poolt saadetud käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgusest osa saada.
alkoholi tõttu juba ammu sügavas unes. Juudit palvetab, et Olovernese uni oleks raske. · Nimetu ilmub Juuditi juurde telki. Juudit võrgutab Nimetu ning nõuab järjekindlalt, et viimane Olovernese tapaks. · Nimetu ei suuda seda teha, kuna peab enda sõnul Olovernest rohkem kui isaks. Ta läheb oma telki ja teeb seal enesetapu. · Juuditi ümmardaja Susanna on õudusest kange ja soovib kähku sündmuspaigalt põgeneda. · Juudit tunneb enda rahva ees häbi ja keeldub Petuuliasse naasemast, kui peab sinna minema tühjade kätega ning ilma tehtud tegudeta. Teda ahvatleb mõte puudutada Olovernese mõõka. Juudit palub ümmardajal lahkuda, seejärel läheb ta Olovernese telki, võtab mehe mõõga ja lööb tal pea maha. · Kui Susanna naaseb telgi juurde, annab Juudit talle raske pambu öeldes, et see on Olovernese kalleim vara. Nad põgenevad tagasi mägedesse. IV vaatus
Karistusvägede ees on Olovernes. Mõned allutatud rahvad paluvad armu ja lubavad Neb.-t kummardada, kui jumalat. Juudid hakkavad kartma. Võtmelinnaks Jerusalemma oli Petuulia, seda hakatakse kindlustama. Sellest saab teada Olovernes, ta pahandab ja ei saa aru miks nad ei alistu. Üks preester annab Olovernesele nõu juute parem mitte puutuda, sest nende jumal kaitseb neid ja Olovernes saaks lihtsalt narualuseks. Preester aga võetakse kinni ja saadetakse Petuuliasse. Ta võetakse seal vastu. Petuulia piiratakse niimoodi sisse, et kaevud jäävad piirajate aladele- juudid jäävad janu- ja näljahäda kätte. Rahvas nõuab, et linn tuleb ära anda. Linna kaitsev väepealik ¸ütleb rahvale, et kui viie päeva jooksul neid Jumal ei aita, siis antakse linn ära. Nüüd sekkub Juudit, kes on olnud 3 aastat ja 4 kuud lesk- ilus, rikas, tark ja jumalakartlik- kõik austasid teda. Ta ütleb, et see on vale- Jumalale ei seata tingimusi ja rahvale ei tohi valetada
=Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark =Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi =Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega =Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama =Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming 1622-1673 Moliere ei olnud tema kodanikunimi =J. B. Poquelin oli =Suguvõsa oli kuningakojas tööl, isa oli tapetsiir ehk sisekujundaja Sündis Pariisis Kirjutas 33 komöödiat 1632 suri Moliere'i ema
Probleemid: Süütunne. Mõistmine ja hoolivus. Armastuse otsimine. Tühjus elus. Meeste ja naiste maailm. Vastamata armastus. Ürgnaiselikkus. Inimeste suhted. Kangelaslikkus vs kuritegelikkus. Lühidalt sisu: Nebukadnetsari väejuht Olovernes piirab Petuulia linna. Juudit läheb vastaste laagrisse. Juudit võtaks Olovernese, aga mees põlgab ta ära. Juudit ässitab Nimetut, kuid too tapab end. Meeleheitest tapab Juudit Olovernese, lõikab pea maha ja läheb tagasi Petuuliasse. Seal tunnistab üles oma mehe Manasse tapmise, ei nõustu Osiase ettepanekuga tema naiseks saada. Osais tapab end, et Juuditit päästa. Sõnum: Kus lõppeb kangelaslikkus ja algab kuritegelikkus? Üksteisest möödarääkimine. Tsitaat: Siimeon: ,,/.../ Paneb torm pahaks, kui teda sõimatakse, või muudab voolav vesi käiku, kui teda pilgatakse? Jätab rohi tärkamise needmise pärast või vaikib laulev linnuke meie naeru pärast? /.../"
annaabi.ee 
