hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. · Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest. · Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. · Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita. · Psühholoog ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut. · Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid. · Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes. · Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.
Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism paljastas uue, erineva reaalsuse, uuris ja süstematiseeris Dali seda ning seeläbi võimaldas uut reaalsust tundma õppida. 1929. aastal valminud maal ,,Sünge mäng'' on varane näide sellest kunstilisest loomispõhimõttest, millest sai alguse Dali kontakt sürrealistide rühmaga. See
kogemused ümbruskonna lävimisel jäävad lünklikumaks, sellega sugeneb suhtlemise ebakindlus. Ta peab inimestevahelistes suhetes orienteerumisel läbi ajama vaud oletuste ja fantaasiaga ja nii tekivad sügavad kahtlused, kas muljed ja ettekujutused teistest on vaid pettekujutlused või vastavad tegelikkusele. Vähene kontakteeruvus ümbritsevate inimestega tekitab ebakindlust, ulatudes lakkamatustumbusust ja kõige haiglaslikust seostamisest omaisikuga tõeliselt hullumeelsete pettekujutluste ja petlike tajudeni, milles sisemine ja välimine segi aetakse. Täis umusku ning tagant tõugatuna kindlustunde puudumisest arendab skisoidne isik endas selle tunde nimel eriti selliseid funktsioone ja võimeid, millest võib loota, et need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel; meelelist tunnetust, intellekti, teadvust, mõistust. Kindlusetus võib olla nii lõdva kontaktipuudus kui ka selle tagajärg. Kuna ebakindlust tekitab eriti kõik tunnetega
Dharma seadmus, õpetus ja kohustus. Iga inimese dharmaks ehk kohustuseks on eelmiste elude tagajärgedele allumine ja püüda edaspidi halbu tegusid vältida. Ent dharma, ehk seadmus tähendab tähendab ka Budha õpetust ja kõige laiemas mõttes õpetust või religiooni või kultuuri üldse. Duhkha kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünni ahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppides ja kannatuse olemust endale teadvustades ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuste teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ning kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib
Dharma seadmus, õpetus ja kohustus. Iga inimese dharmaks ehk kohustuseks on eelmiste elude tagajärgedele allumine ja püüd edaspidi halbu tegusid vältida. Ent dharma ehk seadmus tähendab ka Buddha õpetust ja kõige laiemas mõttes õpetust või religiooni või kultuuri üldse. Dunkha kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünniahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest ta on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppida ja kannatuse olemus endale teadvustada ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuse teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ja kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib
kooskõlas. Hoiduda tuleks lõbust, ilule panustamisest, materiaalse rikkuse ja edu taga ajamisest, ihadest. Kehale ja vaimule tuleks vaid nii palju anda kui heaks enesetundeks vaja. · Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV’e kirjale? Inimese elu teeb õnnetuks ja ebakindlaks pidev möödunud valude läbielamine ja sellest tingitud mure tuleviku pärast, surmahirm. Inimesed proovivad oma ebakindlust täita erinevate ihade ja pettekujutluste realiseerimisega, mis muudavad neid omakorda veel ebakindlamaks, pannes ihkama uusi asju ja tekitades sellega õnnetuse ja rahulolematuse nõiaringi. Inimkond ei keskendu aulisele elule ning vaid mõistuses asuvatele hüvedele, mida keegi meilt võtta ei saa. · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas
heaolu eest antud ühiskonnas. 2. Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest. 3. Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. 4. Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita. 5. Psühholoog ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut. 6. Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid. 7. Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes. 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse
meetod. "Nova Atlantis" - utoopiline, jääb lõpetamata. Saalomoni majas tehakse järjepidevalt leiutisi, ka perpetuum mobile. Tunnetusõpetus. Alustab skeptiliselt. Usaldusväärsuse küsimus. Kirjeldatav vaatlus ja järeldused sellest ei anna isegi loogikaseadustele vastavalt seaduspärast pilti. Puudub kogemus, tuleb ka katsed läbi viia. Kogemusedki erinevad, ei anna tõepärast pilti. Segavad elemendid tuleb meie kogemusest eraldada. Idola ehk pettekujutluste õpetus. Jagab 4 rühma: 1)idola specus (koopa-) - kasutab Platoni koopamüüti. Vaatame koopasuu poole, maailm paistab ahta ja kaugena. Mitmed eelarvamused (harjumused, kasvatus, lektüür). Nähtamatu takistus tema ümber. Vabanemiseks tuleb võrrelda oma kogemusi teiste omadega (üldkehtiv kogemus, adekvaatne tõelisus). Röövloomadki näevad liikuvaid objekte. Meil on silmakoopad; aknast välja vaatamine; oma positsioonilt vaatamine
annaabi.ee 
