(u 84-54 e.m.a.) Catulluse luule räägib peamiselt armastusest, sõprusest, kaastundest. Sageli kirjeldab ta isiklikke motiive, läbielamisi ja pettumusi. Keskset tegelast oma armulauludes nimetab ta Lesbiaks, kirjeldades tihti nii oma erootilisi kogemusi kui ka kibestust armastatu vastu. Teise suure alateema moodustavad pilkava alatooniga värsid, kus poeet alavääristab pahameelt varjamata poliitikuid, petistest kaubitsejaid ja sageli ka Caesarit ennast. Catulluse luule eeskujuks oli hellenismiajastu luule. Erinevalt varasematest suurtest luuletajatest ei keskendunud ta enam iidsetele jumalatele ja kangelastele, vaid rõhutas igapäevasemaid sündmusi. Tema luuletused olid innovatiivsed, paljude arvates isegi pinnapealsed ja naiivsed, kuid panid suuremat rõhku sõnakunstile ja ülesehitusele. Paljudes palades ka humoorikat alatooni. Kesksel kohal olev armastusluule on emotsionaalne ja kirglik
Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi kogemusi saada. Siis ta tuleb tagasi Eestisse ja saab ideid ja mõtteid seedida ja rõõmustada, et jõudis tagasi kodumaale. Niiet kui ma peaks valima sellele raamatule reisitüübi, siis see oleks avastusretk. 5. Eduard Vilde omandas palju kogemusi selle raamatuga. Näiteks ta õppis paremini petistest jagu saama, inimestesse sügavamini sisse vaatama ja palju teisi kogemusi, mida otseselt tekstiga ei öeldud. 6. Eduard Vilde sai aru, et juudi päritolu inimeste iseloom käis nii tugevalt pinda eestlase tagasihoidlikule iseloomule, mispärast sai Eduard Vilde 2 korda petta. Veel ta sai aru, et mõnes teises riigis ei ole elu nii hea kui seda linna kesklinn näitab välja. 7. Minu arvates, kui sa reisid on sul vaja mõistlikku iseloomu. Reisija võiks olla avalik, aga mõistuse
Tema teemad olid tihti jäledad, kuid tema proosa kaunidus on hoolikalt valitud ,,räigele" sisule vastukaaluks (4, 122). Draama ,,Toatüdrukud" ( 1947) võtab õdedest teenijannade mäss rituaalse mängu vormi, milles üks neist kehastab prouat (1, 353). Valitseb rituaalne ja unenäoline õhustik, kus tegelikkus on asendunud ,,absurdsete" mõistetega, mis paistavad sama tegelikena kui reaalne maailm, mida nad peegeldavad. ,,Palkoni" (Le Balcon, 1956) tegevus toimub bordellis, kus petistest aukandjad elavad välja oma erootilisi fantaasiaid, samal ajal, kui väljas on käimas revolutsioon. Näidendi atmasfäär on klaustrofoobiline ning üleminekud fantaasiast tegelikkusse on häirivad (4, 122-123). 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Tln: Koolibri 1999. 2. Samuel Beckett. Godot'd oodates. Lõppmäng. Tln: Eesti Raamat 1973. 3. Phyllis Hartnoll. Lühike teatriajalugu. Tln: Eesti Raamat 1989. 4
Aina rohkem kuivab väike keha kokku, aina rohkem sarnaneb õrn kortsuline tuhande kurruga nägu pärgamendile, mis on täis kirjutatud müstilisi märke ja kirjatähti, ning mees, kes kunagi kirglikult uskus maailma ülestõusmisse vaimu läbi, inimkonna uuenemisse puhtama inimlikkuse läbi, muutub ajapikku kibestunuks, pilklikuks ja irooniliseks. Tujukana nagu kõik eakad vanapoisid, kurdab ta aina teaduste allakäigu, vaenlaste pahasoovlikkuse, elukalliduse ja petistest pankurite üle, halva ja hapu veini üle; suur pettunu tunneb end üha võõramana maailmas, mis ei taha rahu hoida ning kus kirg iga päev mõistust, vägivald õiglust tõurastab, Ta süda on ammu unine, kuid mitte käsi, mitte imepäraselt selge ja helge aju. Üksainus sõbratar, vanim ja parim, istub ustavalt ta kõrval töö. Kuid kogu üksinduses igavene ja kõige ustavam sõber ning ta parim lohutaja töö jääb haigega viimse tunnini. Keha valust
Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Jutud on väga eriilmelised. Enim tuntud on üleloomulikke nähtusi käsitlevad muinaslood, kus kannude või lampide sisse kätketud vaimud kas aitavad juttude kangelasi või hoopis ründavad neid. Siin on ka romantilisi armulugusid, loomamuinasjutte, lugusid vapratest mõõgameestest ja petistest, naljalugusid – ühesõnaga kõike, mis inimestel läbi aastasadade meelt lahutas. 7. 8. Kõik need jutud on kindlasti tihedalt seotud omavahel. Näiteks, Lugusid kuningas Jūnnani vesiirist, petisest vesiirist ja kuningas Sindibadist on ühendtaud ühes loos kalurist ja džinnist. Kõik need jutud on sarnase motiiviga ja ülesehitusega ning kõik nad toovad oma kindla eesmärgi
sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4. Konradin lõhub teel ema juurde oma vana mantli ära
sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4. Konradin lõhub teel ema juurde oma vana mantli ära
külalise väiksusele, või ehk isegi tühisusele. Kullast ja karrast hiilgavasse saali juhatatud äripartnerist rikas kaupmees ei tundnudki pahatihti alateadvuses ennast eriti suursuguse ja jõukana, andis lepingutingimustes kergemini järele ning seega lõi soodsamad võimalused kohalikele ärimeestele, mis oli lõpptulemusena kasulik nii Porto linnale kui ka tervele Portugalile. Samas börsihoones mõisteti ka kohut petistest kaupmeeste üle ning lahendati kaubandusalaseid vaidlusi. Lisaks asub börsihoones, kaubandus-tööstuskoja ühes 184 esinduslikumas ruumis omaette kunstiteos parkettpõrand, mis koosneb üle ilma kokkukorjatud erineva tooniga puidust. Tulemus lummab oma originaalsuse ja iluga. Portugali kunagised lasterikkad pered on jäänud ajalukku ja Portugal tunneb nagu Eestigi muret rahvaarvu kahanemise üle
veel tükk maad edasi rändama -- ükskõik, kas ma tahan või ei. Ma parem ei jutusta teile, miks. Kui te nüüd linna nende kallale kihutate, siis pääseksin küll mina nende küüsist ega poleks minul midagi; aga on veel üks isik, keda te ei tunne ja kelle pärast ma olen mures. Päästame tema, eks? Muidugi. Noh, siis ei.saa me praegu kelmide vastu midagi ette võtta.» Kuna ma seda rääkisin, tuli mulle hea mõte. Taipasin, kuidas ma võisin enese ja Jimi petistest vabastada. Tuli lasta nad siin vangi panna ja siis ära sõita. Kuid ma ei tahtnud parvega päevavalgel sõita, kui seal peale minu polnud kedagi, kes oleks võinud küsimustele vastata. Mu kavatsust ei saanud siis enne teostada kui üsna hilja õhtul. Ütlesin: 396 «Miss Mary Jane, ütlen teile, mis me teeme; teil ei tarvitsegi nii kauaks Lothropside juurde jääda. Kui kaugel nad elavad?» «Natuke vähem kui neli miili.» «Noh, see on hea
annaabi.ee 
